Paistu kalmistule on maetud: Adam Peterson 1838-1918; Jaan Adamson 1824-1878; Jaan Bergmann 1856-1916; Friedrich August Saebelmann 1851-1911; Hain Henno 1836-1922.
- Paistu ürgorg – järskude nõlvadega ürgorg, kus asub hulgaliselt keskdevoni ajastu Aruküla lademe punase liivakivi paljandeid, mida on kokku loendatud 17 ning suurim neist on 23m kõrgune ja 15m laiune paljand, mille koopast väljub allikas; rahvasuus tuntud “Loodi põrgu” nime all. Taimestik on liigirikas, mitut liiki sõnajalgtaimi ning ligi 80 liiki sammaltaimi, nende hulgas Eestis väga haruldasi eksemplare.
- Loodi-Püstmäe euroopa lehise puistu – puude keskmine kõrgus on 38,5m, üksikud puud ulatuvad kuni 42m. Lehised on külvatud 1820 mõisnik Heinrich August von Bocki ettevõtmisel. Puistu kõrval on ka mõisniku viimane puhkepaik.
- Loodi park – ümbritseb endist Loodi mõisa. Algselt rajatud barokkstiilis, säilinud on korrapärased ristuvad pärnaalleed, nelinurksed tiigid ja terrassid.
- Tõllamäe tamm ja tammik – asuvad Paistu ürgoru vahetus läheduses. Tammedest suurim on Tõllamäe tamm, mille kõrgus on 25m ja tüve ümbermõõt 6,46m. Tõllamäe põhjapoolses osas on liigirikas allikasoo.
- Polli mäed asuvad Holstre lähistel, pinnavormid on mitmekesised ja suure suhtelise kõrgusega, mäed on kaetud metsaga. Polli mägedes asuvas Holstre suusakeskuses korraldatakse Eesti suusameistrivõistlusi.
- Holstre Kindralimägi asub Mustjärve kaldal. Mäel kasvab 100-150 aasta vanune männik ning asub kabeli vare, mille kivist võlvide alla on 1784.a. maetud Holstre mõisa viimane omanik kindral von Berg.
- Nõmme liivik – asub Paistu ja Viiratsi valla piiril. Ulatusliku kruusaliiva lainjas tasandik, millest suurem osa on kaetud metsaga. Liiv on suure kvartsisisaldusega (kohati üle 50%). Ala annab väärtuslikku informatsiooni mandrijää taandumise kohta.
- Tilli kadastik – ainus kadastik Viljandimaal asub Pirmastu järve põhjakaldal. Kadastiku kõrgus on 2-5m, üksikud puud isegi kuni 6,5m.
GALERII
 Paistu ürgorg |
 Holstre Kindralimägi |
 Loodi-Püstmäe euroopa lehise puistu |