KINNITATUD Paistu vallavolikogu
17. veebruar 2000.a.
- Paistu valla põhimääruse mõiste
Paistu valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse Paistu valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord, nende suhted teiste omavalitsusüksuste, asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja üksikisikutega.
- Paistu valla omavalitsus
2.1. Paistu valla omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus Eesti Vabariigis kehtiva seadusandluse alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi.
2.2. Valla omavalitsus teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel.
- Paistu valla omavalitsuse põhimõtted
Valla omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel:
3.1. kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine;
3.2. igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas;
3.3. seaduslikkuse tagamine ja seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ning kohustuste täitmisel;
3.4. vallaelanike õigus osaleda kohaliku elu teostamisel;
3.5. vastutus oma ülesannete täitmise eest;
3.6. vallaelanike õiguste ja huvide kaitse ning neile avalike teenuste osutamine ning vahendamine soodsaimatel tingimustel;
3.7. tegevuse avalikkus.
- Paistu valla omavalitsuse õiguslikud alused
4.1. Paistu vald kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, kehtivatest seadustest ja riigi teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsuste või nende liitudega.
4.2. Paistu vald kohaliku omavalitsusüksusena otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, samuti lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellelgi teise pädevusse.
4.3. Paistu valda kui omavalitsusüksust esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ja vallavanem.
4.4. Paistu vallal on avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika.
- Paistu valla omavalitsusorganid on:
5.1. vallavolikogu – omavalitsuse esinduskogu, mis valitakse hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel;
5.2. vallavalitsus – vallavolikogu poolt käesoleva põhimääruse alusel moodustatav täitevorgan.
- Paistu valla omavalitsusorganite suhted riigiorganitega
6.1. Valla omavalitsusorganite suhete aluseks riigi valitsusasutustega on seadused ja lepingud.
6.2. Valla omavalitsusorganitel on keelatud delegeerida neile pandud ülesandeid ning anda nende realiseerimiseks ettenähtud vahendeid üle riigi valitsusasutustele.
6.3. Vallavolikogu valib Viljandi Maakohtu kaasistujad seaduses ettenähtud korras.
- Paistu valla suhted teiste kohalike omavalitsusüksustega
7.1. Valla suhted teiste kohalike omavalitsusüksustega rajanevad omavahelistele lepingutele.
7.2. Valla omavalitsusorganid võivad vallavolikogu poolt kehtestatud korras ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks kaitsmiseks või ühiste ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid teiste omavalitsusüksuste omavalitsusorganitega, samuti moodustada teiste omavalitsusüksustega liite ja ühisasutusi.
- Valla õiguste kaitse
8.1. Valda likvideerida, tema piire ja nime ei tohi muuta ilma volikogu vastava otsuseta.
8.2. Vallal kui omavalitsusüksusel on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse.
8.3. Vallavolikogul on õigus korraldada Paistu valla haldusterritooriumil elanike küsitlusi.
- Asjaajamiskeel
9.1. Vallavolikogu, -valitsuse ja valla asutuste asjaajamiskeel on eesti keel.
- Valla piir
10.1. Paistu valla piir koos selle kirjeldusega on määratud Eesti territooriumi haldusjaotuse seadusega.
10.2. Valla piir looduses määratakse koos teiste naaberomavalitsusüksustega seaduses kehtestatud korras.
10.3. Valla piiride muutmine toimub piirimuutustega seotud maaomanike ja vallavolikogu seisukohta arvestades.
- Paistu valla sümboolika
11.1. Paistu vallal on vapp ja lipp.
11.2. Paistu valla vapi ja lipu kasutamise kord sätestatakse valla põhimääruses.
- Paistu valla elanik
12.1. Vallaelanik on isik, kellel on isikuregistri järgi alaline elukoht Paistu vallas.
12.2. Vallaelanikul on aktiivne ja passiivne valimisõigus vastavalt põhiseadusele ja valimisseadusele.
12.3. Valla territooriumil viibivatel teistel isikutel on vallaelanikega võrdsed õigused ja kohustused, välja arvatud seaduse ja Paistu valla õigusaktidega kehtestatud piirangud.
- Valla esinduskogu
13.1. Paistu vallavolikogu on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel valitud Paistu valla elanike esindusorgan.
13.2. kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on vallavolikogu sõltumatu ning tegutseb ainult vallaelanike huvides ja nende nimel.
13.3. Paistu vallavolikogu määrab seadustes sätestatud korras kindlaks oma struktuuri ja töökorra.
- Vallavolikogu moodustamine
14.1. Vallavolikogu valitakse kohaliku omavalitsuse valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks.
14.2. Vallavolikogu liikmete arvu määrab vallavolikogu eelmine koosseis lähtuvalt vallaelanike arvust valimiste aasta 1.jaanuari seisuga.
14.3. Vallavolikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast.
- Vallavolikogu liige
15.1. Vallavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele.
15.2. Vallavolikogu liige ei ole seotud mandaadiga.
15.3. Vallavolikogu liige juhindub seadustest, valla põhimäärusest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest.
15.4. Vallavolikogu liikme tegevus on avalik. Ta on kohustatud andma vallaelanikele teavet oma tegevusest volikogus.
15.5. Vallavolikogu esimehel või aseesimehel on õigus saada vallavolikogu otsuse alusel töötasu või hüvitist.
15.6. Vallavolikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu kehtestatud määrades ja korras.
15.7. Vallavolikogu liikmel on õigus saada vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusakte, tutvuda dokumentidega ja saada muud seadusega lubatud teavet.
15.8. Vallavolikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni seaduses sätestatud korras.
15.9. Vallavolikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse paragrahv 25 lõikele1. Huvide konflikti korral on vallavolikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel.
- Vallavolikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine
16.1. Vallavolikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses:
16.1.1. volikogu tegutsemisvõimetusega;
16.1.2. tagasiastumisega;
16.1.3. väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist Paistu vallas;
16.1.4. tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega;
16.1.5. teovõimetuks tunnistamisega;
16.1.6. tema surmaga;
16.1.7. nimetamisega kohtunikuks;
16.1.8. jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati Paistu valla valimiskomisjoni otsus registreerimise kohta volikogu liikmeks.
16.2. Volitused lõpevad vastava õigusakti jõustumise hetkest.
- Vallavolikogu liikme volituste peatumine
17.1. volikogu liikme volituste peatumine tähendab volikogu liikme ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisest.
17.2. Vallavolikogu liikme volitused peatuvad seoses:
17.2.1. valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks või valimisega vallavanemaks või kinnitamisega vallavalitsuse liikmeks;
17.2.2. nimetamisega prokuröriks;
17.2.3. nimetamisega vallaametnikuks;
17.2.4. astumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistusse.
17.2.5. tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega.
17.2.6. tööülesannete, õpingute tõttu või muul põhjusel, mis takistab volikogu istungitel osalemist vähemalt kolme järjestikuse kuu ulatuses;
17.2.7. valimisega vallavanemaks või kinnitamisega vallavalitsuse liikmeks.
17.3. Volitused peatuvad vastava õigusakti jõustumise hetkest.
- Vallavolikogu asendusliige
18.1. Vallavolikogu asendusliige on ennetähtaegselt lõppenud või peatunud volitustega volikogu liikme asemele kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste seaduses sätestatud korras määratud isik.
18.2. Asendusliige on esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris sama valimisringkonnas, milles kandideeris asendatav volikogu liige. Kui esimene valimata jäänud kandidaat loobub, on asendusliikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu sama valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. Kui kaks või enam sama erakonna või valimisliidu kandidaati said valimistel võrdselt hääli, saab asendusliikmeks valimisringkonna kandideerijate nimekirjas tagapool olnu isik.
18.3. Volikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad volikogu või valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest.
18.4. Asendusliikmel on kõik vallavolikogu liikme õigused ja kohustused tema asendusliikmeks määramise otsuse tegemise hetkest.
- Asendusliikme volituste lõppemine
19.1. Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget selle valimisringkonna sama erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast. Volikogu liikme volitused taastuvad ja asendusliikme volitused lõpevad volikogu otsuse jõustumise hetkest.
19.2. Asendusliikmete ammendumisel on vallavolikogu liikmete arv vastava arvu võrra väiksem.
- Vallavolikogu ainupädevus
20.1.Vallavolikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine:
20.1.1. vallaeelarve vastuvõtmine ja muutmine, valla aastaeelarve täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine;
20.1.2. kohalike maksude kehtestamine ja maksumäärade muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
20.1.3. valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine;
20.1.4. koormiste määramine;
20.1.5. toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine;
20.1.6. vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine;
20.1.7. valla põhimääruse kinnitamine, muutmine või kehtetuks tunnistamine;
20.1.8. valla arengukava kinnitamine ja muutmine ;
20.1.9. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine, mis ei ole tagatud jooksva aasta eelarvega;
20.1.10. taotluste esitamine või arvamuse avaldamine valla halduspiiride või haldusüksuste nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamine;
20.1.11. vallaelanike tahte väljaselgitamiseks rahvaküsitluse läbiviimine seaduses ettenähtud korras;
20.1.12. osavalla moodustamine ja likvideerimine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine;
20.1.13. volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine;
20.1.14. valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning mandaatide arvu määramine ja valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine;
20.1.15. volikogu esimehe ja aseesimehe valimine;
20.1.16. vallavanema valimine ja ametist vabastamine;
20.1.17. vallavalitsuseliikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine;
20.1.18. valitsuse liikmete ametisse kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsuse liikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine;
20.1.19. umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele;
20.1.20. vallavanemale ja palgalistele valitsuse liikmetele töötasu määramine ning teistele valitsuse liikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine;
20.1.21. volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine oma liikmete hulgast ja komisjonide koosseisude kinnitamine;
20.1.22. volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvitise määramine;
20.1.23. volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine;
20.1.24. valla esindamise korra kehtestamine;
20.1.25. kohtu kaasistujate valimine;
20.1.26. nõusoleku andmine kohtukaasistuja kriminaalvastutusele võtmiseks või vahistamiseks, tema suhtes kinnipidamise või sundtoomise kohaldamine;
20.1.27. kohtukaasistuja volituste ennetähtaegne lõpetamine;
20.1.28. põhiseaduse paragrahvi 79 alusel Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja valimine;
20.1.29. maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine;
20.1.30. valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine;
20.1.31. üldplaneeringu algatamine, kehtestamine või tühistamine;
20.1.32. üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku kuulutamine;
20.1.33. detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine;
20.1.34. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine;
20.1.35. valla fondide ja sihtkapitali asutamine ja lõpetamine;
20.1.36. valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine;
20.1.37. valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine;
20.1.38. valla ametiasutuste ja valla ametiasutuste hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine;
20.1.39. valla ametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine;
20.1.40.valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine;
20.2. Vallavolikogu ainupädevusse kuuluvad lisaks punktis 20.1. nimetatutele ka muud seadustega sätestatud või vallavolikogu poolt määratud küsimused.
20.3. volikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires.
20.4. seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab volikogu, mis võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele.
- Vallavolikogu struktuur
21.1. Vallavolikogu töötab täiskoguna ja samuti komisjonide ja fraktsioonide kaudu.
21.2. Vallavolikogu moodustab oma volituste ajaks revisjonikomisjoni.
21.3. Vallavolikogu võib moodustada nii alatisi kui ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed valib volikogu oma liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildisel volikogu otsusega.
21.4. Vallavolikogu tehnilise teenindamise tagab vallavalitsuse kantselei.
- Vallavolikogu esimees
22.1.Vallavolikogu esimees:
22.1.1. korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide menetlemist;
22.1.2. esindab vallavolikogu vastavalt seaduse, põhimääruse ja volikogu poolt antud pädevusele;
22.1.3. kirjutab alla volikogu istungi protokollile, volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele ning peab volikogu nimel kirjavahetust;
22.1.4. korraldab ja kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist;
22.1.5. korraldab volikogu komisjonide tööjaotust;
22.1.6. võtab vastu volikogule saabunud avaldused, ettepanekud ja kaebused;
22.1.7. osaleb ametlikel vastuvõttudel, visiitidel jt. ametlikel üritustel;
22.1.8. täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid;
- Vallavolikogu esimehe valimine
23.1. Vallavolikogu valib oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel volikogu esimehe. Igal volikogu liikmel on valimisel üks hääl.
23.2. Vallavolikogu esimehe kandidaadi võib üles seada iga vallavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek . Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel.
23.3. Vallavolikogu esimehe kandidaadid esitavad 15 minutilise ettekande vastavalt ülesseadmise järjekorrale ning vastavad volikogu liikmete küsimustele.
23.4. Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel kolmeliikmeline hääletuskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe.
Komisjon valmistab ette hääletamissedelid ja viib läbi salajase hääletamise ning koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.
23.5. Vallavolikogu esimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu poolthäälteenamuse.
23.6. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine.
23.7. Valimistulemused vormistatakse vallavolikogu otsusega.
- Volikogu esimehe asendamine
24.1. Vallavolikogu esimehe äraolekul asendab teda volikogu aseesimees.
24.2. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul asendab volikogu esimeest vanim kohalolev volikogu liige.
24.3. Vallavolikogu I istungit juhatab kuni esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees.
24.4. Vallavolikogu aseesimehe valimine toimub vallavolikogu esimehe valimiseks sätestatud korras.
- Vallavolikogu komisjonid
25.1. Vallavolikogu moodustab revisjonikomisjoni ja teisi alatisi ja ajutisi komisjone lähtudes valla elanike huvidest ja oma töö vajadustest.
25.2. Komisjoni põhiülesandeks on volikogu istungitel arutlusele tulevate lahendust vajavate probleemide väljaselgitamine ja lahendusteede leidmine.
25.3. Komisjonid töötavad ühiskondlikul alusel.
25.4. Komisjoni tööd juhib komisjoni esimees. Komisjoni esimehe valib vallavolikogu oma liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse volikogu otsusega komisjoni esimehe esildisel.
25.5. Komisjoni töövormiks on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees. Otsused võetakse vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral korraldatakse kordushääletus.
25.6. Komisjoni koosolekud protokollitakse ja protokolle säilitatakse komisjoni esimehe juures. Komisjoni otsus protokollitakse.
25.7. Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga vallavolikogu määruste ja otsuste või vallavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel.
25.8. Komisjonile suunavad materjale läbivaatamiseks vallavolikogu ja volikogu esimees.
25.9. Komisjon annab aru vallavolikogule.
25.10. Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu otsuse tegemise päeval.
25.11. Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib vallavolikogu moodustada ajutisi komisjone või töörühmi. Vallavolikogu õigusaktis, millega moodustatakse ajutine komisjon või töörühm, sätestatakse selle koosseis, volituste ulatus ja kestvus.
25.12. Komisjonide täpsem töökord sätestatakse vallavolikogu töökorras.
- Volikogu revisjonikomisjon
26.1.Vallavolikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni.
26.2. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. Revisjonikomisjon võib kaasata oma töösse kontrollitavas valdkonnas erialaseid teadmisi omavaid spetsialiste või konsultante, kes ei tohi töötada valla haldusaparaadis ega vallaasutuses.
26.3. Revisjonikomisjoni liikme tagasikutsumise, samuti uute liikmete valimise komisjoni koosseisu otsustab volikogu oma koosseisu häälteenamusega.
26.4. Revisjonikomisjon kontrollib:
26.4.1. vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu otsustele ja määrustele;
26.4.2. tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele;
26.4.3. valla ametiasutuste raamatupidamise õigsust ja valla vara kasutamise sihipärasust;
26.4.4. valla poolt sõlmitud lepingute täitmist;
26.4.5. vallavolikogu ülesandel vallavalitsuse ja nende ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust.
26.5. Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente.
26.6. Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult vallavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjonakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga vallavolikogule.
- Vallavolikogu fraktsioon
27.1. Vallavolikogu liikmed võivad moodustada fraktsioone. Fraktsiooni tegevuse alguseks loetakse tema registreerimise momenti vallavolikogu istungil. Registreerimise aluseks on vähemalt kolme vallavolikogu liikme allkirjaga avaldus. Fraktsioonil on õigus algatada ja ette valmistada vallavolikogu määruste ja otsuste eelnõusid ning esitada enda poolt kandidaate isikuvalimistel.
- Vallavolikogu istung
28.1. Vallavolikogu täiskogu töövorm on istung.
28.2. Vallavolikogu istungi kutsub kokku vallavolikogu esimees või tema asendaja. Vallavolikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku ja seda juhatab kuni vallavolikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees.
28.3. Vallavolikogu esimees või tema asendaja kutsub erakorralise istungi kokku vallavalitsuse, vallavolikogu komisjoni, fraktsiooni või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks.
28.4. Vallavolikogu istungi kutse peab volikogu liikmetel käes olema vähemalt neli päeva enne vallavolikogu istungit. Kutses näidatakse istungi toimumise aeg, koht ja arutusele tulevad küsimused.
28.5. Vallavolikogu liikmete kohalolek fikseeritakse volikogu liikme allkirjaga osavõtulehel, mis lisatakse protokollile.
- Küsimuste arutamine volikogus
29.1. Vallavolikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees või tema asendaja.
29.2. Vallavolikogu esimees korraldab volikogu töökorras sätestatud korras arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist.
29.3. Vallavolikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab 2/3 kohalolevatest volikogu liikmetest või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.
29.4. Vallavolikogu arutab istungi kutses päevakorra projektis märgitud ja nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. Istungi päevakorra projektis märkimata küsimusi võib volikogu erakorralisena lülitada istungi päevakorda volikogu poolthäälteenamusega.
29.5. Vallavolikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja.
29.6. Vallavolikogu võib vallavalitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi.
29.7. Vallavolikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.
29.8. Vallavolikogu otsused tehakse poolthäälteenamusega. Käesoleva põhimääruse punktides 20.1.2; 20.1.4; 20.1.6; 20.1.10; 20.1.15; 20.1.16; 20.1.18; 20.1.31 ettenähtud küsimustes otsuste vastuvõtmisel on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.
29.9. Hääletamine vallavolikogus on avalik.
29.10. Isikuvalimised ja umbusalduse avaldamine otsustatakse salajasel hääletamisel..
29.11. Vallavolikogu otsused fikseerib istungi juhataja.
29.12. Vallavolikogu istungi kohta koostatakse protokoll. Protokollile kirjutab alla vallavolikogu esimees või tema asendaja. Protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles.
29.13. Vallavolikogu istungi kokkukutsumise, küsimuste arutamise, hääletamise, otsustuste tegemise ja protokolli vormistamise üksikasjalikum kord sätestatakse vallavolikogu töökorras.
- Arupärimine
30.1. Vallavolikogu liikmel on õigus esitada vallavolikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele.
30.2. Arupärimine esitatakse kirjalikult vallavolikogu esimehele, kes edastab selle adressaadile. Arupärimises nähakse ette sellele vastamise viis.
30.3. Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata 10 tööpäeva jooksul arvates selle saamisest vallavolikogu esimehele, kes edastab selle arupärimise esitajale.
30.4. Kui arupärimisele on ette nähtud suuline vastamine, esitatakse vallavolikogu esimehele kahe nädala jooksul vastuse saamisest taotlus võtta arupärimisele vastamine vallavolikogu istungi päevakorda.
- Umbusaldusmenetlus vallavolikogus
31.1.Vähemalt neljandik vallavolikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise vallavolikogu esimehele, vallavanemale, vallavalitsuse liikmele või vallavolikogu komisjoni esimehele.
31.2. Umbusalduse avaldamine otsustatakse salajasel hääletamisel. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik vallavolikogu koosseisu poolthäälteenamus.
31.3. Umbusalduse avaldamine toob kaasa vallavolikogu esimehe või komisjoni esimehe vabastamise.
31.4. Umbusalduse avaldamine on aluseks vallavanema või vallavalitsuse liikme töölt vabastamisele usalduse kaotamise tõttu.
31.5. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis samale isikule ei saa kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist.
- Vallavolikogu õigusaktide algatamine
32.1. Vallavolikogu õigusaktide algatamise õigus on:
32.1.1. vallavolikogu liikmel;
32.1.2. vallavolikogu komisjonil;
32.1.3. vallavolikogu fraktsioonil;
32.1.4. vallavalitsusel;
32.1.5. vallavanemal;
32.1.6.vähemalt ühel protsendil Paistu valla elanikel.
- Vallavolikogu õigusaktide avalikustamine ja nende jõustumine.
33.1. Vallavolikogu määrused avalikustatakse enne nende jõustumist Paistu valla kantseleis ja Paistu ning Holstre külaraamatukogudes.
33.2. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul nädala jooksul peale aktile allakirjutamist.
33.3. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist põhimääruse punktis 33.1. sätestatud korras, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.
33.4. Kui määruses on sätestatud eraldi jõustumise tähtaeg, jõustub ta sellest tähtajast.
33.5. Üldist tähtsust omavad volikogu määruste ärakirjad saadetakse kümne päeva jooksul allakirjutamisest arvates õiguskantslerile.
33.6. Vallavolikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ja need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele.
33.7. Volikogu määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja.
33.8. Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles.
33.9. Volikogu määrused ja istungite protokollid on kõigile isikutele kättesaadavad Paistu valla kantseleis ning määruste ja otsuste ärakirjad Paistu ja Holstre külaraamatukogudes. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks.
- õigusaktide täitmise kontroll.
34.1. Seaduste, volikogu määruste ja otsuste ning valitsuse määruste ja korralduste täitmise arvestust peab vallasekretär.
34.2. Igal volikogu liikmel on õigus esitada arupärimine volikogu määruste ja otsuste täitmise kohta volikogu poolt valitud, nimetatud või kinnitatud ametiisikutele.
34.3. õiguskantsleri järelepärimisele koostab vastuse vallasekretär koos vastava valdkonna spetsialistiga ning esitab selle kinnitamiseks vastavalt valitsuse või volikogu istungile. Vastusele kirjutavad alla vastavalt vallavanem ja vallasekretär või volikogu esimees. Vastuse ärasaatmise eest vastutab vallasekretär.
- Volikogu tegutsemisvõimetus ja selle tagajärjed
35.1. Vallavolikogu on tegutsemisvõimetu kui ta:
35.1.1. ei ole suutnud vastu võtta valla eelarvet kolme kuu jooksul, eelarveaasta algusest arvates või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei võetud vastu eelarveaasta alguseks;
35.1.2. ei ole ühe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates valinud vallavolikogu esimeest ja vallavanemat või ei ole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid
35.1.3. ei ole kahe kuu jooksul volikogu esimehe ja vallavanema ametist vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest ja vallavanemat või pole nelja kuu jooksul arvates vallavanema vabastamisest kinnitatud valitsuse liikmeid.
35.1.4. ei ole kahe kuu jooksul vallavanemale või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid.
35.1.5. Kui vallavolikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele asuvad asendusliikmed kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 20 sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub volikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja.
35.1.6. kui volikogu muutub tegutsemisvõimetuks vähem, kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogu korralisi valimisi ning volikogu liikmete kohtade täitmiseks ei piisa volikogu asendusliikmeid, otsustab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktis 13 ja lõikes 2 nimetatud küsimusi vallavalitsus.
- Vallavalitsus
36.1. Vallavalitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, kes täidab Paistu vallale kui omavalitsusüksusele õigusaktide ja vallavolikogu määruste ja otsustega pandud ülesandeid.
36.2. Vallavalitsuse juht on vallavanem, kes esindab valitsust.
36.3. Oma ülesannete täitmiseks moodustab vallavalitsus vallavolikogu poolt kinnitatud valla ametiasutuste struktuuris ettenähtud valla haldusaparaadi ja juhib selle tegevust, korraldab valla omanduses olevate ettevõtete, asutuste ja muude organisatsioonide tegevust ning määrab kindlaks vallavalitsuse sisese teenistuse korra.
- Vallavalitsuse struktuur ja moodustamise põhimõtted.
37.1. Vallavalitsusse kuulub vallavanem.
37.2. Vallavalitsuse liikmete arvu kinnitab volikogu vallavanema ettepanekul, kuid sinna peab kuuluma peale vallavanema veel vähemalt kolm liiget.
37.3. Vallavalitsuse koosseisu kinnitab vallavanema esildisel vallavolikogu oma volituste ajaks, vallavalitsus kinnitatakse ametisse avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega.
37.4. Vallavalitsus saab oma volitused vallavolikogu poolt vallavalitsuse ametisse nimetamise päevast.
37.5. Vallavalitsuse koosseisu muutmise vajadusel esitab vallavanem volikogule kinnitamiseks uue koosseisu.
37.6. Vallavalitsuse liikmeks kinnitatud vallavolikogu liikme volitused peatuvad tema vallavalitsuse teenistuses oleku ajaks.
37.7. Vallavolikogu uue koosseisu valimiste järel, samuti vallavalitsuse tagasiastumisel lõpevad endise vallavalitsuse ning algavad uue vallavalitsuse volitused vallavolikogu poolt uue valitsuse ametisse kinnitamise päevast.
37.8. Vallavalitsus esitab lahkumispalve vallavolikogu uue koosseisu esimesel istungil ning tema volitused kehtivad kuni uue vallavanema valimiseni ja vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamiseni.
- Vallavalitsuse pädevus
38.1. Paistu vallavalitsus:
38.1.1 valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või volikogu määrustest ja otsustest ning seadustest ja teistest õigusaktidest;
38.1.2. organiseerib vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist, vaatab läbi vallaeelarve projekti ja muud volikogu määruste ja otsuste projektid ning korraldab eelarve ning volikogu määruste ja otsuste täitmist;
38.1.3. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsuste või valla põhimäärusega pandud täitmiseks valitsusele;
38.1.4. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse;
38.1.5. esindab avalik-õigusliku juriidilise isikuna valda kohtus;
38.1.6. annab volituse valla esindamiseks kohtus;
38.1.7. oma ülesannete täitmiseks moodustab vallavalitsus kantselei, mille tegevust juhib vallasekretär.
38.1.8. ei või võtta vastu määrusi ja korraldusi, mis on volikogu ainupädevuses või mille volikogu on võtnud oma pädevusse ning mille kohta ei ole volikogu andnud volitust.
38.2. Vallavalitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastu võetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist.
38.3. Vallavalitsus võib talle pandud ülesannete täitmiseks ja vallavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada töögruppe, ajutisi ja alalisi komisjone, mille moodustamine ja koosseis kinnitatakse vallavalitsuse korraldusega, informeerides sellest ka volikogu.
- Vallavalitsuse töökord, õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine
39.1. Valitsuse töövorm on istung.
39.2. Valitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul asendaja.
39.3. Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool vallavalitsuse koosseisust.
39.4. Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. Vallavanem või tema asendaja võib kutsuda istungile ka teisi isikuid.
39.5. Vallavalitsuse otsustused tehakse poolthäälteenamusega, häälte võrdsuse korral on otsustav on vallavanema hääl.
39.6. Vallavalitsuse täpsem töökord sätestatakse vallavalitsuse töökorras.
39.7. Vallavalitsus annab üldaktidena oma pädevuse piires määrusi. Määrused avalikustatakse enne nende jõustumist valla kantseleis ja Paistu ning Holstre külaraamatukogudes.
39.8. Vallavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse eesti keeles.
39.9. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtaega.
39.10. Vallavalitsus võtab üksikaktidena oma pädevuse piires vastu korraldusi. Vallavalitsuse korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele.
39.11. Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär.
39.12. Vallavalitsuse istungi protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused ja nende kohta vastu võetud otsused ning otsustajate eriarvamused. Protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.
39.13. Istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem ja protokollija. Protokollile allakirjutanud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest.
39.14. Vallavalitsuse õigusaktid ja protokollid on kättesaadavad vallasekretäri juures. Avalikustamisele ei kuulu andmed, mis on mõeldud ametiasutuse siseseks kasutamiseks või mille väljastamine on seadusega keelatud.
- Vallavanem:
40.1. juhib ja korraldab vallavalitsuse tööd ja valitsuse istungite ettevalmistamist;
40.2. esindab valda ja vallavalitsust vastavalt seadusele, valla põhimäärusele ja volikogu antud pädevusele;
40.3. annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
kirjutab alla vallavalitsuse määrustele, korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele;
40.4. esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu, valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu;
40.5. esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks;
40.6. esitab vallavalitsusele kinnitamiseks valla asutuse juhi kandidaadi;
40.7. esindab valda pankades, lepingute sõlmimisel, kohtus ja valla osalusega äri- ja mittetulundusühingutes ilma erivolituseta;
40.8. täidab muid talle seaduse alusel ning volikogu ja valitsuse poolt pandud ülesandeid.
40.9. Vallavanemat asendab tema äraolekul volikogu poolt valitud vallavanema asetäitja. Vallavanema ja vallavanema asetäitja äraolekul asendab vallavanemat vallavalitsuse liige vallavanema käskkirja alusel.
40.10. Vallavanema vabastamisel ametist tema enda algatusel kirjaliku avalduse alusel või umbusalduse avaldamisel või vallavanema surma korral valib volikogu oma järgmisel istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni.
- Vallavanema valimine
41.1. Vallavanemaks võib volikogu valida Eesti Vabariigi kodaniku, kes oma hariduse, kogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid ning kellel on volikogu usaldus.
41.2. Vallavanema valimine viiakse läbi ühe kuu jooksul vallavolikogu uue koosseisu esimese istungi päevast arvates.
41.3. Vallavolikogu valib vallavanema oma volituste ajaks kuni kolmeks aastaks salajasel hääletamisel. Igal volikogu liikmel on üks hääl.
41.4. Vallavanema kandidaadi võib üles seada volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek volikogu esimehele. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel.
41.5. Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast esimehe. Hääletuskomisjon valmistab ette hääletamissedelid, viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.
41.6. Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse.
41.7. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine kahe esimeses voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaatidest volikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus valimine käesolevas punktis sätestatud korras.
41.8. Valimistulemused vormistatakse vallavolikogu otsusega.
- Vallasekretär
42.1. Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem. Vallasekretär ei kuulu vallavalitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa vallavalitsuse istungitest.
42.2. Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega kehtestatud ulatuses, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus vastavuse kohta Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele.
42.3. Vallasekretär:
42.3.1. juhib vallakantselei tegevust;
42.3.2. esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei struktuuri, funktsioonide ja koosseisu kohta;
42.3.3. korraldab vallavolikogu ja valitsuse töö avalikustamist ja õigusaktide avaldamist;
42.3.4. korraldab vallavalitsuse istungite ettevalmistamist;
42.3.5. kirjutab alla vallavalitsuse määrustele, korraldustele ja istungi protokollile;
42.3.6. viseerib talle esitatud õigusaktide eelnõud, lepingute projektid ning esitab arvamuse nende seaduslikkuse kohta.
42.3.7. taotleb valla ebaseaduslike õigusaktide tühistamist;
42.3.8. esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid;
42.3.9. hoiab valla vapipitsatit;
42.3.10. teostab notariaaltoiminguid seaduses ettenähtud korras ja pädevuse piires;
42.3.11. kinnitab valijate nimekirjad;
42.3.12. vastutab volikogu ja valitsuse õigustloovate aktide ärakirjade õiguskantslerile õigeaegse ärasaatmise eest ja Riigikantseleile avaldamisele kuuluvate õigusaktide autentsete tekstide õigeaegse ärasaatmise eest;
42.3.13. täidab teisi talle seaduse või vallavalitsuse liikmete tööjaotuse alusel pandud ülesandeid.
42.4. Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem.
- Vallakantselei
43.1. Vallakantselei on vallavalitsuse struktuuriüksus, kelle põhiülesanne on volikogu ja vallavalitsuse töö organisatsiooniline ja tehniline teenindamine.
43.2. Vallakantselei ülesandeks on:
43.2.1. koguda volikogu ja valitsuse istungite päevakorra ja õigusaktide projektid ning suunata need vallasekretärile, kes annab nende ettevalmistamise, seaduslikkuse ja ülesehituse kohta oma arvamuse.
43.2.2. tagada volikogu ja valitsuse istungite protokolliline teenindamine.
43.2.3. vormistada volikogu ja valitsuse istungite protokollid, õigusaktid ja muud dokumendid vastavuses valla põhimäärusega ja haldusdokumentide vormistamise põhinõuetega;
43.2.4. esitada need allakirjutamiseks;
43.2.5. tagada õigusaktide ja protokollide õigeaegne avalikustamine, saata õiguskantsleri kantseleisse õigustloovate aktide koopiad;
43.2.6. tagada protokollide väljavõtete, õigusaktide koopiate edastamine
43.2.7. posti vastuvõtmine, registreerimine, süstematiseerimine ja edastamine adressaatidele ning volikogu ja valitsuse töös vajalike dokumentide, kirjade andmete ning ajakirjade ja ajalehtede säilimise tagamine;
43.2.8. volikogu ja valitsuse kirjavahetuse pidamine;
43.2.9. tõendite ja õiendite väljastamine;
43.2.10. valla registrite pidamine;
43.2.11. passitöö teostamine; kaitseväeteenistuse arvestus;
43.2.12.perekonnaseisualane töö;
43.2.13. valla kantselei pädevuses olevate statistiliste aruannete koostamine ja nõutavaks tähtajaks esitamise ;
43.2.14. notariaaltoimingute teostamine seaduses ettenähtud korras ja pädevuse piirides.
43.2.15. kaadritöö;
43.2.16. vallavolikogu esimehe, vallavanema ja vallasekretäri või nende asendajate seaduslike korralduste täitmine.
43.3. Vallakantselei töökord määratakse:
43.3.1. töösisekorra eeskirjaga;
43.3.2. ametijuhenditega.
- Vallateenistus
44.1. Valla avalik teenistus on töötamine valla ametiasutuses.
44.2. Valla teenistust korraldatakse avalikku teenistust reguleeriva ning tööseadusandluse alusel.
- Sotsiaalsed garantiid.
45.1. Kohaliku omavalitsuse teenistujate suhtes kehtivad avaliku teenistuse seaduses riigiteenistujatele ettenähtud sotsiaalsed tagatised, kui vallavolikogu ei ole kehtestanud teenistujale soodsamaid sotsiaalseid tagatisi.
45.2. Vallavanema ametist vabastamisel seoses valimistulemustega makstakse talle hüvitusena kolme kuu ametipalk.
- Valla asutused
46.1. Paistu valla kui kohaliku omavalitsusüksuse asutuste süsteemi moodustavad valla ametiasutused ja muud valla asutused.
46.2. Valla ametiasutused on vallavalitsus koos vallakantselei ja teiste struktuuriüksustega. Ametiasutuse struktuuri kinnitab vallavolikogu.
46.3. Valla asutuse süsteemi kuuluvad haridus, kultuuri ja muud asutused, mis ei teosta avalikku võimu, kuid mida finantseeritakse valla eelarvest.
46.4. Valla asutuse asutamise, ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab vallavolikogu.
46.5. Vallaasutuse juht võetakse tööle töölepingu alusel vallavalitsuse poolt korraldatud avaliku konkursi korras. Töölepingu sõlmimise ja lõpetamise õigus on vallavanemal kooskõlas Eesti Vabariigi töölepingu seadusega.
46.6. Vallasutuse struktuuri, töötajate koosseisud ja palgamäärad kehtestab vallaasutuse juht kooskõlas vallavalitsusega.
46.7. Valla asutusse tööle võtmine toimub asutuse juhi poolt sõlmitava töölepingu alusel.
46.8. Valla asutusel on oma eelarve, võib olla valla vapi kujutisega ja oma nimetusega pitsat ning dokumendiblanketid. Asutusel võib olla oma sümboolika.
- Vallaeelarve
47.1. Vallal on vallavolikogu poolt kinnitatud iseseisev eelarve, mis koosneb ühe eelarveaasta tasakaalustatud tuludest ja kuludest.
47.2. Valla eelarveaasta algab 1.jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril.
- Valla eelarve tulud ja kulud
48.1. Valla eelarve tulud on:
48.1.1. laekumised maksudest;
48.1.2. laekumised majandustegevusest, asutustelt ja varadest;
48.1.3. rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised;
48.1.4. laenud ja intressid;
48.1.5. muud laekumised.
48.2. Valla eelarve kulud on:
48.2.1. seadustega pandud kohustuste täitmiseks;
48.2.2. lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks;
48.2.3. muude vajaduste finantseerimiseks;
48.2.4. reservfondi moodustamiseks vähemalt 1% ulatuses eelarve kuludest.
- Valla eelarve koostamine ja tasakaalustamine
49.1.Valla eelarveprojekti koostab vallavalitsus koostöös volikogu eelarve- ja majanduskomisjoniga. Projekti alusel teatatakse igale eelarvelist vahendite kasutajale tema eelseisva eelarveaasta kulude piirsumma. Vahendite kasutajad esitavad oma täpsustused ja vastulaused muutmise ettepanekutega projekti koostajale.
49.2. Vallavalitsus koostöös eelarve- ja majanduskomisjoniga esitab eelarveprojekti hiljemalt üks kuu enne uue eelarveaasta algust vallavolikogule.
49.3. Valla eelarvesse lülitatakse kõik valla tulud ja kulud. Valla eelarve peab olema tasakaalus. Iga ettepanek eelarve või eelarveprojekti muutmiseks või tagasilükkamiseks tuleb esitada koos tulude ja kulude põhjendatud muudatuste reaalsete katseallikate äranäitamisega.
49.4. Valla eelarve tasakaalustamiseks võib vallavalitsus teha volikogule ettepaneku laenu võtmiseks või vallavara müügiks enampakkumise teel.
49.5. Valla eelarveprojekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ning eelarve täitmise aruanne avalikustatakse.
49.6. Vallal on keelatud laenu andmine või tagamine.
49.7. Vallavolikogu poolt vastuvõetud eelarve muutmist võivad algatada vallavalitsus, volikogu eelarve- ja majanduskomisjon või vähemalt ¼ volikogu liikmetest.
49.8. Eelarve muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjagamise, tuleb algatajale lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katmise vajalikud tuluallikad.
49.9. Eelarve muutmise otsustab vallavolikogu.
49.10. Vallavalitsusel ja tema asutustel on õigus võtta rahalisi kulutusi nõudvaid kohustusi ainult neile eelarves selleks ette nähtud kulude piires.
49.11. Eelarve reservfondi käsutab vallavolikogu vallavalitsuse, eelarve- ja majanduskomisjoni ettepanekul.
49.12. Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole vahendeid määratud või mille tegemiseks määratud vahenditest ei jätku, võib vallavalitsus enne eelarveaasta lõppu esitada volikogule lisaeelarve projekti.
49.13. Lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine toimub eelarve koostamise ja vastuvõtmise korra kohaselt.
49.14. Valla aastaeelarve täitmise aruande koostab vallavalitsus ning esitab selle hiljemalt järgneva eelarveaasta 1.aprilliks volikogule läbivaatamiseks ja kinnitamiseks.
49.15. Volikogule kinnitamiseks esitatud eelarve täitmise aruandele peab olema lisatud volikogu poolt määratud audiitori arvamus aruande kohta.
- Kohalikud maksud ja koormised
50.1. Vallavolikogul on õigus seaduse alusel anda määrusi kohalike maksude kehtestamiseks.
50.2. Maksumäärus jõustub ja avalikustatakse seadusega ja valla õigusaktidega sätestatud korras.
50.3. Kohalikud maksud ja maksumäärad kehtestab seaduse alusel vallavolikogu enne eelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja need rakendatakse koos eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega.
50.4. Kui seadusega või valla õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti, on kohalike maksude maksuhalduriks vallavalitsus, kes korraldab kehtestatud maksude kogumist.
50.5. Kohalikud maksud ei tohi takistada inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist.
50.6. Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse vallavolikogu määrusega füüsilistele ja juriidilistele isikutele tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks.
50.7. Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi või sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks.
50.8. Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord.
50.9. Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul.
50.10. Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse.
50.11. Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid.
50.12. Koormis ei või olla lepingu objektiks.
- Vallavara
51.1. Vallavara on vallale kuuluvad kinnis- ja vallas asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused.
51.2. Vallavara valdamisest, kasutamisest ja käsutamisest saadud tulu, mis saadakse valla teenistuses olevate isikute läbi, kuulub vallale, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
51.3. Vallavara kohta peetakse vallavalitsuses ühtset ja avalikku registrit.
51.4. Vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kinnitab vallavolikogu.
- Valla majandustegevus
52.1.Valla majandustegevuseks on:
52.1.1. teenuste osutamine valla asutuste kaudu;
52.1.2. osalemine ettevõtluses;
52.1.3. tehingud vallavaraga;
52.1.4. fondide ja sihtkapitalide vahendite suunamine;
52.1.5. muu vallavolikogu õigusaktidega sätestatud majandustegevus.
52.2. Vallavolikogu võib teenuste osutamiseks asutada valla asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, ja olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohalt olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks.
52.3. Valla poolt äriühingute asutamise, ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab, samuti osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus vallavolikogu õigusaktidega sätestatud korras.
52.4. Valla osalemise tulunduslikes ja mittetulunduslikes ettevõtetes, organisatsioonides ning fondides otsustab vallavolikogu.
52.5. Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid.
52.6. Vallavara valdajate majandustegevus ei tohi rikkuda vastava tegevusala vaba konkurentsi põhimõtteid.
- Valla arengukava
53.1. Valla arengukava on dokument, mis sätestab valla sotsiaalmajandusliku olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi ja prognoosi, arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri alused.
53.2. Valla arengukava koostatakse vähemalt kolmeks eelseisvaks aastaks.
53.3. Valla arengukava kinnitab volikogu pärast kava projekti avalikku arutelu.
53.4. Vallavolikogu avalikustab arengukava projekti vähemalt kaks nädalat enne arutamist volikogu istungil ja kinnitab selle pärast vastavate ettepanekute läbivaatamist. Kinnitatud valla arengukava avalikustatakse ja tehakse kättesaadavaks volikogu poolt kehtestatud korras.
53.5. Arengukava muutmise vajaduse ilmnemisel on vallavalitsusel õigus ja kohustus algatada vallavolikogus arengukava muutmine.
53.6. Iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta.
53.7. Valla arengukava on aluseks:
53.7.1. vallaeelarve koostamisele;
53.7.2. investeeringute kavandamisel, rahaliste ja muude vahendite taotlemisel;
53.7.3. laenude võtmisel ja võlakirjade emiteerimisel eelarveaastast pikemaks perioodiks.
- Valla ehitustegevus ja planeerimine
54.1. Valla kui kohaliku omavalitsusüksuse pädevusse kuulub ehitusalase tegevuse koordineerimine ja ehitusjärelevalve teostamine.
54.2. Valla ehitustegevust reguleeritakse seadusega ja vallavolikogu õigusaktidega sätestatud korras.
54.3. Vallaplaneerimine on üld- ja detailplaneeringute kompleks, mis tagab valla funktsioonide täitmiseks võimalikult paljude elanike huvisid arvestavad tingimused keskkonna kujundamiseks, selle kestvaks ja säästvaks maakasutuseks ning sotsiaalmajandusliku ja territoriaalse planeerimise sidumiseks.
54.4. Kohalike olude arvestamiseks, üldiste ehitus- ja maakasutustingimuste seadmiseks, vallasiseste ülesannete ning seadusega sätestatud nõuete täpsustamiseks planeerimise ja ehitamise korraldamisel kehtestab vallavolikogu ehitusmääruse.
- Valla kultuuriväärtuste kaitse
55.1. Kaitse alla kuuluvate objektide valdamise, kasutamise, käsutamise korra või nende suhtes vastavate piirangute seadmine toimub Eesti Vabariigi õigusaktides ning vallavolikogu määruste ja otsustega sätestatud korras.
- Keskkonnakaitse
Vald peab oma arenguprioriteediks säästvat arengut.
- õigusaktide algatamise õigus.
57.1. Vähemalt ühel protsendil valla hääleõiguslikest elanikest, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul.
57.2. Punktis 1 nimetatud algatus esitatakse vallavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjade ja elukoha aadressiga varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub vallavolikogu pädevusse, esitab vallavalitsus selle ühe kuu jooksul vallavolikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga.
57.3. Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus vallavolikogus või vallavalitsuses.
- Muudatuste taotlemine valla õigusaktides
58.1. Igaühel on õigus taotleda vallavolikogult või –valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktides muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi.
58.2. Kui volikogu või valitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse.
- Külavanem
59.1. Küla koosolekul võidakse valida külavanem.
59.2. Vallavalitsuse ülesannete täitmine külavanema poolt sätestatakse lepinguga.
59.3. Külavanema volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega.
59.4. Kui külas ei valita külavanemat, võib vanema nimetada vallavalitsus.
- Koostöövormid:
60.1. Vald võib ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks, kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks teiste omavalitsusüksustega:
60.1.1. tegutseda ühiselt;
60.1.2. anda sellekohaseid volitusi;
60.1.3. täita ise sellekohaseid volitusi;
60.1.4. moodustada omavalitsusüksuste liite.
60.2. Vald võib sõlmida sõpruslepinguid teiste omavalitsusüksustega oma maakonnas, Eestis ja väljaspool Eestit ning arendada muud koostööd erinevates valdkondades.
- Valla vapp
61.1.Valla vapi kirjeldus: mustal kilbil kuldse juurestikuga puutüvi, mille kumbastki küljest võrsuvad kaks paari tammelehti, päises tammetüvelt kilbi ülaservani ulatuv hõbedane tähtrist.
61.2.Valla vapi kirjelduse põhjendus: kilbi must värvus on üheks eesti rahvusvärvidest ja tähistab ka Neitsi Maarjat kui kannatavat ema, viidates siin esmajoones Mulgimaale. Kuldne rõhutatult tugeva juurestikuga tamm sümboliseerib toekat rahvuslikku ja kultuurilist liikumist ning kujutab ühtlasi 700-aastast Polli tammepuud. Krooniv tähtrist valguse ja hariduse sümbol märgib ka Neitsi Maarjale pühitsetud Paistu kirikut (nn Stella Maris).
61.3. Valla vapi kujutis on lisatud põhimäärusele.
- Valla lipp
62.1.Valla lipu kirjeldus: kahe diagonaaliga neljaks jaotatud sini-mustal kangal äärteni ulatuv valge tähtrist. Piduliku kandelipu vardaehiseks on hõbedane tähtrist. Lipu normaalmõõtmed on 105×105 cm.
62.2. Valla lipu kujutis on lisatud põhimäärusele.
- Vapi ja lipu kasutamise kord
63.1. Värvides ja värvideta (must-valget vappi võib kasutada vallavolikogu, vallavalitsuse ja vallaasutuste dokumentidel, siltidel, trükistel, embleemidel, suveniiridel ning panna üles ruumides ja avalikes kohtades.
63.2. Vappi (kilbiga või kilbita) kasutatakse vallavolikogu, vallavalitsuse ja vallaasutuste pitsatites.
63.3. Peale eelnimetatud asutuste ja juhtude võib kasutada valla vappi vaid vallavalitsuse loal. Vallavalitsus võib tasuta anda loa juhtudel, kui seda taotleval isikul on üldtunnustatud teeneid valla ees, samuti kasutamiseks üldkultuurilistel, vallale kasulikel mitteärilistel eesmärkidel. Vapi tarvitamiseks ärilistel eesmärkide tuleb loa eest tasuda 10% kasumist valla tuludesse. Kui kasumi määramine on keerukas, otsustatakse eraldise suurus kokkuleppel.
63.4. Vapi värvideta kujutamisel tähistatakse värve vastavalt heraldikareeglitele.
63.5. Valla lipp on esinduslipp, mida kasutatakse vaid erandjuhtudel valla esindamiseks, kooskõlastatult vallavalitsusega.
64.1. Põhimääruse võtab vastu ja teeb selles muudatusi vallavolikogu.
64.2. Põhimäärus ja temas tehtud muudatus võetakse vastu vallavolikogu koosseisu häälteenamusega.
64.3. Põhimäärus või temas tehtud muudatus jõustub vallavolikogu poolt määratud päevast.
64.4. Käesoleva põhimääruse jõustumisega kaotavad kehtivuse järgmised õigusaktid:
64.4.1. Paistu vallavolikogu 21.aprilli 1999.a.määrusega nr 6 kinnitatud “Paistu valla põhimäärus”.