Paistu vald

Holstre kooli ajaloost

18. jaanuaril 1911. a. korraldatud ülevenemaalise algkoolide loenduse andmeil oli Paistu kihelkonna Holstre vallas kaks kooli. Pulleritsu vallakool oli selle üriku järgi asutatud 1830 ja Pirmastu vallakool asutatud 1833. aastal. Pulleritsu kooli kroonikakirjutaja, koolijuhataja August Lainase poolt on märgitud, et Pulleritsu kool on asutatud 1833. aastal. Endine Holstre kooli direktori Helmut Mõtsniku arvates on 1833. Aasta Pulleritsu kooli asutamisena

õigem, sest Johan Parsmann Mummu talust olevat 1833 /34 õ.-al Pulleritsu koolis käinud ja koolimaja olevat siis üsna uus olnud. See teade pärineb Paistu kirikuõpetajalt Jaan Bergmannilt. Kõige kindlamaks tõendiks on Pulleritsu esimese koolmeistri Mihkel Miti poja Jaan Miti mälestused, milles ta kirjutab, et tema sündimispäeval 19. okt. 1833. a. algas Pulleritsul kooliõpetus. Vaatamata 1 a segadusele kooli algaasta kohta tuleks õigeks pidada 19. okt 1832.a. Seda kinnitab Paistu pastor Maurach – vanema ( kirjanduses ja rahvakeeles vana -Maura ) aruanne Liivimaa Konsistooriumile.

Pulleritsu koolimaja asus Pulleritsu ja Looritsa talu piiril, kuhu Mihkel Mitt 1832. Aastal koolmeistriks tuli. Märt Mitt kirjutab, et koolimaja olnud palvemajaks ehitatud, isegi põrandat polnud all, lapsed kõndinud sügava liiva sees, vähemalt üks või ehk kaks paari kindaid käes, sest hoone sooja ei pidanud ja koolituba võis põhuküüniks või puukuuriks pidada. Samas aga on vähe tõenäoline, et Paistu pastor vennaste-kogudusi oma palvemajadega soosis. Selle tõenduseks on kiri konsistooriumile, et Paistu kihelkonnas pole ühtki palvemaja. Sellest siis võib järeldada, et ehitati kooliks, mitte palvemajaks.

Pulleritsu ja Looritsa talu piiril avatud kool 1832. a. võis olla taasavatud. Ka sõna Pulleitsu kool ei esine, (kuni Mihkel Mitt seal töötas), nimetatakse teda vaid kooliks või koolimajaks (Schule, Schulhaus). Pulleritsu kool hakkab ürikutes ilmuma alles siis, kui Mihkel Mitt 1843 või 1844. a. Holstre teise, Pirmastu kooli koolmeistriks läks ja Pulleritsule tema järglaseks ta õpilane Jaak Pullerits tuli. Seega andis koolile nime mitte talu, vaid koolmeister Pullerits.

Õpetus vallakoolis oli 3- klassiline. Koolikohustus algas 10 aastaselt, seega käisid koolis 10- aastased läbisegi 20 – 25 – aastastega. Kooli käis revideerimas inspektor. Ta ilmus etteteatamata. Üldse oli inspektorite suhtumine jahe ja ametlik. Aupaklikkust revideerija suhtes tuli osutada (eriti sajandi lõpupoole, venestusajal ), sest muidu võis koolmeister, ” puuduliku vene keele oskuse pärast”, kohast ilma jääda. Pirmastu koolis oli abiõpetajaks õpetaja Andres Vanauss.Pärines Vanausse talust, kuid elurada oli viinud perekonna eemale ja nii tuli Andres Pirmastusse Suure – Jaani Taeverst Tolli talu rentniku pojana. Lahtise iseloomuga, jutukas, elav, humoorikas, optimistlik, soliidne ja mehelik. Sõbrunes kiiresti vallakirjutaja Johan Raudsepaga ja kogu ümbruskonna rahvaga. Temaga olla juhtunud palju lugusid, mida Juhan Aavik mõnuga kirjeldab. Vanauss oli 3 talve abiõpetajaks Pirmastus. Lõpuks sai Kolga – Jaani Odiste ministeeriumikooli juhatajaks.

Andres Vanausse järgi tuli abikooliõpetajaks Holstre Rekandi talu noorem poeg Jaan Rekand. Kahe aasta pärast siirdus ta Peterburi. Hiljem õppis usuteadust Tartu Ülikoolis. Rekandi järel tuli Pirmastusse Viljandi vallast Tõnis Ratas, lõbus ja elav kambamees.Pärast Tõnis Ratast Männik Aidu vallast, seda ajutiselt. Aastast 1912. ja hiljem töötas naiskooliõpetaja Viljandi Kantrekülast, nimega Palo või Pallo. Andres Aavik oli Pirmastu koolis teinud ka praktikat, järelaitamist eriti vene keeles, kus koolmeister püüdis harjutada eesti lastele harjumatuid häälikuid. Enamik ärksamaid õpilasi jätkas haridusteed Paistu kihelkonnakoolis nii Pulleritsult kui Pirmastust.

üles