•Holstre kooli ajaloost
•Holstre kooli tänapäev
•Meie saavutused1999/2000. õ-a
18. jaanuaril 1911. a. korraldatud ülevenemaalise algkoolide loenduse andmeil oli Paistu kihelkonna Holstre vallas kaks kooli. Pulleritsu vallakool oli selle üriku järgi asutatud 1830 ja Pirmastu vallakool asutatud 1833. aastal. Pulleritsu kooli kroonikakirjutaja, koolijuhataja August Lainase poolt on märgitud, et Pulleritsu kool on asutatud 1833. aastal. Endine Holstre kooli direktori Helmut Mõtsniku arvates on 1833. Aasta Pulleritsu kooli asutamisena õigem, sest Johan Parsmann Mummu talust olevat 1833 /34 õ.-al Pulleritsu koolis käinud ja koolimaja olevat siis üsna uus olnud. See teade pärineb Paistu kirikuõpetajalt Jaan Bergmannilt. Kõige kindlamaks tõendiks on Pulleritsu esimese koolmeistri Mihkel Miti poja Jaan Miti mälestused, milles ta kirjutab, et tema sündimispäeval 19. okt. 1833. a. algas Pulleritsul kooliõpetus. Vaatamata 1 a segadusele kooli algaasta kohta tuleks õigeks pidada 19. okt 1832.a. Seda kinnitab Paistu pastor Maurach – vanema ( kirjanduses ja rahvakeeles vana -Maura ) aruanne Liivimaa Konsistooriumile.
Pulleritsu koolimaja asus Pulleritsu ja Looritsa talu piiril, kuhu Mihkel Mitt 1832. Aastal koolmeistriks tuli. Märt Mitt kirjutab, et koolimaja olnud palvemajaks ehitatud, isegi põrandat polnud all, lapsed kõndinud sügava liiva sees, vähemalt üks või ehk kaks paari kindaid käes, sest hoone sooja ei pidanud ja koolituba võis põhuküüniks või puukuuriks pidada. Samas aga on vähe tõenäoline, et Paistu pastor vennaste-kogudusi oma palvemajadega soosis. Selle tõenduseks on kiri konsistooriumile, et Paistu kihelkonnas pole ühtki palvemaja. Sellest siis võib järeldada, et ehitati kooliks, mitte palvemajaks.
Pulleritsu ja Looritsa talu piiril avatud kool 1832. a. võis olla taasavatud. Ka sõna Pulleitsu kool ei esine, (kuni Mihkel Mitt seal töötas), nimetatakse teda vaid kooliks või koolimajaks (Schule, Schulhaus). Pulleritsu kool hakkab ürikutes ilmuma alles siis, kui Mihkel Mitt 1843 või 1844. a. Holstre teise, Pirmastu kooli koolmeistriks läks ja Pulleritsule tema järglaseks ta õpilane Jaak Pullerits tuli. Seega andis koolile nime mitte talu, vaid koolmeister Pullerits.
Õpetus vallakoolis oli 3- klassiline. Koolikohustus algas 10 aastaselt, seega käisid koolis 10- aastased läbisegi 20 – 25 – aastastega. Kooli käis revideerimas inspektor. Ta ilmus etteteatamata. Üldse oli inspektorite suhtumine jahe ja ametlik. Aupaklikkust revideerija suhtes tuli osutada (eriti sajandi lõpupoole, venestusajal ), sest muidu võis koolmeister, ” puuduliku vene keele oskuse pärast”, kohast ilma jääda. Pirmastu koolis oli abiõpetajaks õpetaja Andres Vanauss.Pärines Vanausse talust, kuid elurada oli viinud perekonna eemale ja nii tuli Andres Pirmastusse Suure – Jaani Taeverst Tolli talu rentniku pojana. Lahtise iseloomuga, jutukas, elav, humoorikas, optimistlik, soliidne ja mehelik. Sõbrunes kiiresti vallakirjutaja Johan Raudsepaga ja kogu ümbruskonna rahvaga. Temaga olla juhtunud palju lugusid, mida Juhan Aavik mõnuga kirjeldab. Vanauss oli 3 talve abiõpetajaks Pirmastus. Lõpuks sai Kolga – Jaani Odiste ministeeriumikooli juhatajaks.
Andres Vanausse järgi tuli abikooliõpetajaks Holstre Rekandi talu noorem poeg Jaan Rekand. Kahe aasta pärast siirdus ta Peterburi. Hiljem õppis usuteadust Tartu Ülikoolis. Rekandi järel tuli Pirmastusse Viljandi vallast Tõnis Ratas, lõbus ja elav kambamees.Pärast Tõnis Ratast Männik Aidu vallast, seda ajutiselt. Aastast 1912. ja hiljem töötas naiskooliõpetaja Viljandi Kantrekülast, nimega Palo või Pallo. Andres Aavik oli Pirmastu koolis teinud ka praktikat, järelaitamist eriti vene keeles, kus koolmeister püüdis harjutada eesti lastele harjumatuid häälikuid. Enamik ärksamaid õpilasi jätkas haridusteed Paistu kihelkonnakoolis nii Pulleritsult kui Pirmastust.
1998. aastal tehti koolimajas põhjalik remont ja uue väljanägemise said üheksa klassiruumi, rõivistud, koridorid, trepid ja raamatukogu, tütarlaste käsitööruum ja kaks poiste tööõpetuse ruumi. Asutati ka arvutiklass, milles on praegu 7 arvutit. Vahetati aknad. Ruume soojendavad radiaatorid. Selleks kulus kokku 4,3 miljonit krooni. 2000/2001 õppeaastal õpib koolis 129 õpilast. II – III klass töötab liitklassina, aga VI klassis õpib 24 õpilast. Võõrkeelteks on saksa (A), inglise (B) ja vene keel. Koolis tegutsseb mitu huviringi, mis võib jagada muusika ja spordiringideks. Lisanduvad veel arvuti ja usuõpetus. Igapäevast õppemeeleolu aitavad mitme-kesistada ühisüritused. Traditsioonideks on kujunenud 1. september, õpetajate päev, leivanädal, kadrikarneval, kooli aastapäev, advendihommikud, päkapikupäev, jõulupeod, sõbrapäev, vabariigi aastapäev, lihavõtted, kübarapäev, kevadtüdruku valimine, emadepäev jne. Traditsioonidega on laste folkloorirühm, mis tegeleb ka rahvamuusika ja mulgi murde uurimise ja tutvustamisega. Õpilased võtavad jõudu mööda osa nii maakondlikest kui ka vabariiklikest ülevaatustest ning üritustest.
2000. aasta suvest alates õpetatakse vene lastele eesti keelt. Sihtgrupiks on Sillamäe lapsed, kellega on tekkinud püsisuhted.
Holstre kooli eelisspordialadeks läbi aegade on olnud kergejõustik, suusatamine ja kabe. Nendel aladel on võidetud palju esikohti, karikaid ja vimpleid. Suusatamises on paremad saavutused taliolümpiamängudest osavõtnud laskesuusatajal Eveli Petersonil ja mitmekordsel veteranide maailmameistril ja Eesti meistril murdmaa-suusatamises Ene Laanes – Aigrol. Viimane on tuntud ka pikamaajooksjana ja triatlistina.
Omaette sündmuseks oli uue maailmarekordi püstitamine 10 x 1000 m teatekäimises Säreveres Eesti koondises esines ka 13 Holstre kooli õpilast. Võistlus kandis vilja ja 13 Holstre kooli õpilst kanti maailmarekordi püstitajatena rekordi tulemuse taha ja Guinnessi raamatusse.
Meie saavutused 1999/2000. õ.-a.
- 1999/2000 maakonna karikavõistlustel kergejõustikus 14.-15. septembril 1999.a.
Holstre PK II koht 258p - Maakonna meistrivõistlused murdmaajooksus 28.09.99. a.
Holstre PK II 157p
Individuaalselt sai III koha Raido Rattas C vanuseklassi 2000 m jooksus, kes tuli Eesti Vabariigi karikavõistlustel samal distantsil VIII kohale. - Pallimängudes võtsime osa käsipallivõistlustest, kus nii naiskond kui ka meeskond said II koha vastavalt Kärstna PK ja Raudna PK järel.
- Suusatamises saavutas Eesti suusatamise karikavõistlustel parima koha Siim Tõnisson, kes võitis ühe etapi. Tüdrukutest oli parim Triin Svarval.
- Maakonna maanteejooksu meistrivõistlused Karksi-Nuias 01.04.2000. a.
Võistkondlikult: Holstre PK I koht 16mp (ülejäänud koolid ei saanud võistkonda- kuut võistlejat- kokku). - Maakonna meistrivõistlustel murdmaajooksus Päril 20.04.2000. a.
Holstre PK II 46p - Eesti käimise karikavõistlustel Tartus 22.04.2000. a. oli Viljandimaalt väljas meie kool, kes esindas ka “Sakala” klubi. Võistkondlikult läksid arvesse tulemused, mis olid saavutatud meestele 10 km distantsil ja naistele 5 km distantsil (B- vanuseklass ja vanemad. Lisaks pidid võistlejad olema klubide poolt registreeritud Eesti Kergejõustikuliidus.
Naiskonnad: Lääne I 111p Sakala (Holstre) II 16p ALEM III 7p Meeskonnad: Maret-Sport I 29p Sakala (Holstre) II 25p Lääne III 17p Tulemuste järgi oli võimalus võita meeste karikas, kuid kõik meie võistlejad ei olnud Sakala klubisse registreeritud ja seega võistkonnale punkte ei toonud.
- Läänemeremaade karikavõistlused käimises Haapsalus 13. mail 2000. a.
- Osalesid ainult Eesti ja Läti võistkonnad. Eesti koondises võtsid nendest võistlustest osa Marianna Manninen, Rivo Arro ja Martin Hrabrov. Tulemustest niipalju, et Rivo Arro oli ainuke eestlane, kes suutis lätlasi võita ja tuli esimeseks poiste C-vanuseklassis. Tema 3000 m aeg oli 15.51,4. Marianna Manninen oli viies tüdrukute C-vanuseklassi 3000 m käimises ajaga 17.58,9
Martin Hrabrov oli kuues B-vanuseklassi 10 000 m käimises ajaga 63.16,2
- Maakonna noorte meistrivõistlused kergejõustikus 22.- 23. mail 2000. a.
Võistkondlikult: Holstre PK I 336p Valuoja PK II 309p Kolga-Jaani PK III 286p - BRUNO JUNK’I V memoriaal käimises Valgas, 03.06.2000. a. Tänu Paistu valla vastutulekule, kes kindlustas transpordi, said neli meie õpilast osaleda meie kahekordse olümpiamedalivõitja mälestusvõistlustel. Tase oli seal tänu lätlaste osavõtule väga kõrge. Meie võistlejatest olid Marianna Manninen ja Kaili Rikkinen tütarlaste B-vanuseklassi 3 km distantsil vastavalt neljas ja viies aegadega 18.26,8 ja 20.28,1
Poistest oli Rivo Arro poiste B-vanuseklassis isikliku rekordiga 27.25,9 teine ja Martin Hrabrov isikliku rekordiga 30.38,3 kuues 5 km distantsil. (Rivo on alles C-vanuseklassi võistleja).
- Eesti meistrivõistlused kergejõustikus.
Meilt osales Rivo Arro, kes tuli järjekordselt vabariigi C-vanuseklassi meistriks 3 km käimises ajaga 17.02,4 - Hästi tegutses kabering Arne Pärna juhendamisel. Parematest tulemustest: Eesti minikadettide meistrivõistlustel jagas Maarika Mettus tütarlastest viiendat- kuuendat kohta.
Poistest olid samadel võistlustel Alar Pärn kuues. Kermo Metsvahi jagas kümnendat üheteistkümnendat kohta ja Elar Pärn neljateistkümnendat kaheksateistkümnendat kohta.