Paistu valla jäätmekäitluse eeskiri
Paistu valla jäätmejäätmekäitluse eeskirja (edaspidi eeskiri) aluseks on jäätmeseaduse paragrahvi 21 lõige 1.
1.1.Eeskirja eesmärk on puhta ja tervisliku elukeskkonna tagamine Paistu vallas.
1.2.Käesolev eeskiri reguleerib Paistu valla territooriumil olme- ja tootmisjäätmete kogumist, sorteerimist, vedu, ladustamist, matmist jne.
1.3.Käesolev eeskiri reguleerib jäätmete tekitaja, jäätmekäitlusettevõtte ja omavalitsuse suhteid jäätmemajandusalases tegevuses. Jäätmemajandusalane tegevust korraldab Paistu valla asutus “Paistu Soojus”.
1.4.Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes viibivad Paistu valla haldusterritooriumil ning kes tekitavad või käitlevad jäätmeid.
2.1. Eeskirjas on antud mõistetele järgmine tähendus:
- jäätmed – vallasasjad, mis on inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekke kohas kasutuselt kõrvaldatud, kavatsetakse kõrvaldada või ollakse kohustatusd seda tegema.
- tootmisjäägid – toodangu valmistamisel või töö tegemisel tekkinud jäägid, mis oma tekkekohas või antud tehnoloogilises protsessis on kaotanud oma algsed tarbimisomadused.
- aiajäätmed – lehed, oksad, risu ja muud taolised taimsed jäätmed
- ehitusjäätmed – remondi-, ehitus- ja lammutusjäätmed, samuti ehituselt väljaveetav pinnas.
- olmejäätmed – inimese elutegevuses või elukorralduses oma tarbimisomadused kaotanud esemed või nende jäägid (kodumajapidamises, kaubanduses teeninduses jne. tekkinud jäätmed).
- ohtlikud jäätmed – jäätmed, mis on oma omaduselt inimese tervisele ja keskkonnale kahjulikud ning nõuavad erimenetlust nende käitlemisel (Jäätmeseaduse paragr. 25, määratletud EV KKM 29.septembri 1991.a. määrusega nr. 14 kinnitatud “Eesti jäätmeklassifikaatoris”)
- suuregabariidilised ja rasked jäätmed – mööbel, pliidid, vannid, külmikud,autokummid jne.
- heitmed – majanduslike kaalutluste, tootmisvõimsuste või tehnoloogiliste lahenduste puudumise tõttu mittekasutatavad looduskeskkonda suunatud jäätmed.
- jäätmetekitaja – isik, kes tekitab jäätmeid
- kinnistu valdajqa – kinnistu omanik, hoonestusõiguse alusel kinnistu kasutaja, maaala haldav füüsiline või juriidiline isik.
- jäätmehooldus – jäätmekäitlus, järelvalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus
- jäätmekäitlus – jäätmete kogumine, vedu ja kõrvaldamine.
- jäätmekäitlusettevõte – ettevõte, mis tegeleb jäätmete kogumise, veo või kõrvaldamisega jäätmeloas ettenähtud tingimustel ning omab luba sellealaseks tegevuseks.
- jäätmekogumisvahendid – konteinerid, mahutid, kotid, pakendid jne., kuhu kogutakse tekkinud jäätmed.
- jäätmevaldaja – jäätmetekitaja või isik, kelle valduses on jäätmed.
- komposteerimine – orgaaniliste jäätmete kogumine, segamine ja ladestamine ning käitlemine maapinnal või kompostoris nende looduslikuks lagundamiseks.
- kompostor – mahuti looduslike jäätmete orgaaniliseks lagundamiseks.
- prügila – koht jäätmete kestvaks või lõplikuks keskkonnaohutuks maapealseks ladustamiseks
- jäätmehooldusleping – jäätmete tekitaja, kinnistu valdaja , jäätmemajandust korraldava ettevõtte ja jäätmekäitlusettevõtte vahel sõlmitud kahepoolne leping, mille alusel töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks või vastava tegevuse vahendamiseks ning mille sõlmimisega töövõtja muutub jäätmete omanikuks.
- klaaspakend – kasutusest kõrvaldatud klaaspakend
- vanametall – kasutusest kõrvaldatud metallijäätmed
- vanapaber ja papp – tarbimisest kõrvaldatud paber ja papp
3.1. Jäätmete kogumist , sorteerimist ja vedu korraldab hajaasustusega alal valla territooriumil kinnistu valdaja, kes vastutab kinnistu korrashoiu eest.
3.2. Olmejäätmete valdaja valla haldusterritooriumil tiheasustusega alal on kohustatud liituma korraldatud olmejäätmeveoga, sõlmides sellekohase lepingu “Paistu Soojusega”, jäätmeveo vahendamiseks või mistahes jäätmevedu korraldava ettevõttega, kes omab tegevusluba jäätmetega tegelemiseks.
3.3.Kõik Paistu valla haldusterritooriumil tegutsevad füüsilised ja juriidilised isikud peavad rakendama kõiki võimalusi, et vältida jäätmete teket ja vähendama nende hulka ning hoolitsema, et jäätmed ei tekitaks ohtu tervisele ja keskkonnale, rakendama loodusvarade ja toorme säästlikku kasutamist võimaldavat tehnoloogiat, võimalusel jäätmete taaskasutamist, valmistama ja kasutama tooteid, mis on pikaealised ja korduvalt kasutatavad ning mille kasutuselt kõrvaldamisel tekkivad jäätmed on võimalikult suurel määral taaskasutatavad.
3.4. Paistu vallavalitsus planeerib edendada valla territooriumil jäätmete liigiti kogumist, et võimaldada nende edasist taaskasutamist võimalikult suurel määral. Spetsialiseeritud kogumissüsteemi juurutamisel on jäätmetekitaja kohustatud jäätmeid liigiti koguma selleks ettenähtud mahutitesse ning taaskasutatavad jäätmed (klaas, plastmass, metall jne) koguda tavajäätmetest eraldi. Ohtlike jäätmete kogumise juurutamisel tuleb majapidamises ja ettevõttes tekkivad ohtlikud jäätmed koguda tavajäätmetest eraldi selleks ettenähtud kohtadesse.
3.5. Eraldi kogutavate jäätmete mahutid tuleb varustada vastuvõetava jäätme liiki ja jäätmeveo vahendustegevust korraldasva ettevõtte nime ja kontaktandmetega.
3.6.Jäätmed tuleb pakkida nii, et nad ei haiseks, ei põhjustaks ohtu keskkonnale ega tervisele ja ei määriks kogumisvahendeid.
4.1. Kogumisvahendina võib kasutada:
- kaanega suletud jäätmekonteinereid, kuhu olmejäätmed paigutatakse kinni seotud jäätmekottidesse,mis on valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust.
- sette – ja kogumiskaeve, mis on ehitatud kooskõlastatud projektide kohaselt.
Nõuded mahutitele või jäätmekonteineritele, mis oma tehnilistelt näitajatelt võimaldab:
- jäätmete hoidmist haisu levikut takistaval viisil
- jäätmete kogumist nende levikut takistaval viisil
- tuleohu vältimist
- võimaliku lekke vältimist
4.2. Kogumisvahendi rentnik või omanik vastutab kogumisvahendi korrasoleku eest. Kogumisvahendid peavad olema puhtad, terved ja korralikult suletud, et vältida neisse sademete sattumist ja loomade ronimist.Jäätmed ei tohi sattuda loomade ja lindude saagiks. Kogmisvahendite ümbrus peab olema puhas ja korrastatud, mille eest vastutab omanik või rentnik.
4.3. Kogumisvahend peab asuma jäätmeid vedavale transpordivahendile ligipääsetavas kohas kõval alusel. Juurdepääsud kogumisvahenditele peavad olema vabad ning lumest ja prahist puhastatud.
4.4. Konteineritesse ja prügikottidesse on keelatud panna:
- ohtlikke jäätmeid
- vedelaid ja määrivaid aineid
- kuuma tuhka üle 40 kraadi C)
- ehitusprahti
- suuregabariidilisi ja raskeid jäätmeid
- käimlajäätmeid
- kogumiskaevude setteid
- nakkusttekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid
- radioaktiivseid jäätmeid
- erikäitlust vajavaid jäätmeid
- jäätmeid, mis võivad kahjustada jäätmekogujaid, prügila töötajaid või veovahendeid
Ülalnimetatud omadustega jäätmed peab territooriumi valdaja viima selleks ettenähtud kohta, milleks on
- ohtlike jäätmete vastuvõtukohad
- komposteerimisväljakud
- muud eraldi määratavad vastuvõtukohad
- spetsiaalsed jäätmete kogumispunktid
4.5. Üldkasutatavatesse kohtadesse paigutab prügikonteinerid või prügikastid vallavalitsus või territooriumi haldav organisatsioon. Kaupluste, asutuste, teeninduskohtade sissekäigu juures peab nende lahtioleku ajal olema prüginõu. Avalike ürituste paigad varustab prügimahutitega ürituse korraldaja, kes korrastab järgmiseks päevaks kogu ümbruse.
4.6. Kinnistul tekkinud jäätmeid ei tohi paigutada väljaspoole kinnistu piire . Erandina juhud kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse.
4.7. Korraldatud jäätmekogumissüsteemiga liitunud ühepereelamu jäätmekott või prügimahuti tuleb paigutada korralikult suletuna kokkulepitud ajaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta.
4.8. Juhul kui jäätmed mingil põhjusel ei mahu prügikonteinerisse, on lubatud jäätmete ajutine paigutamine suletud kilekotis prügikonteineri kõrvale ainult konteineri äraviimise päeval.
4.9. Tuhka võib paigutada mahutitesse ja vedada prügilasse kui see on jahtunud (temp. < 40 kraadi C)
4.10. Jahutatud või niisutatud tuhka võib vastupidavas pakendis paigutada olmejäätmete kogumisvahendisse.
4.11. Vanametall tuleb üle anda vanametalli kogumisega tegelevale ettevõttele või toimetada vastavasse jäätmekäitluskohta.
4.12. Ehitus- ja lammutusjäätmete vedu prügilasse tuleb jäätmetekitajal enesel korraldada.
4.13. Suuregabariidiliste jäätmete vedu prügilasse tuleb jäätmetekitajal enesel korraldada.
4.14. Kõrvalised isikud ei tohi valikuliselt ega täielikult eemaldada konteineritesse või prüginõudesse paigutatud jäätmeid.
5.1. Tiheasustusega alal elav jäätmetekitaja või kinnistu valdaja on kohustatud:
- sõlmima lepingu jäätmeluba omava ettevõttega jäätmete äraveoks või sõlmima lepingu jäätmevedu vahendava ettevõttega (“Paistu Soojus”).
- kandma enda tekitatud jäätmete käitlemise kulud
- jäätmete vedamisel järgima kõiki õigusaktide ja käesoleva eeskirjaga sätestatud nõudeid
5.2. Füüsilised ja juriidilised isikud võivad orgaanilisi aia- ja toidujäätmeid komposteerida maapealsetes kompostihoidlates või mahutites kuhu ei pääse linnud ega loomad. Kompost tuleb paigutada nii, et see ei ohustaks keskkonda ega tervist. Kompostihunnikud peavad olema pealt kaetud mulla, põhu või turbaga. Eravalduses olevale kinnistule rajatud kompostihunnik peab asuma vähemalt 5 m kaugusel kinnistu piirist ja vähemalt 15 m kaugusel kaevust. Komposti hulka ei tohi panna jäätmeid, mis takistavad komposteerumist.
5.3. Põllumajandusettevõtetel tuleb sõnnikut hoida vettpidavates sõnnikuhoidlates või komposteerimisväljakutel. Lahtise sõnniku hoidmine territooriumil on keelatud. Säilitamisel peab sõnnik olema komposteeriud ning kaetud mulla või kilega.
5.4. Käimla sisu võib hajaasustusega piirkondades oma aiamaale maasse kaevata sügisel. Käimla sisu laiali laotamine on keelatud.
5.5. Sõnniku ja läga laotamine külmunud maale on keelatud.Sõnniku laotamine ei tohi põhjustada ohtu keskkonnale.
5.6. Jäätmeid on lubatud põletada järgmistel tingimustel:
- oksi ja aiaprahti mittetuleohtlikul perioodil vaikse ilma korral 1. oktoobrist 1. maini ning kõiki tuleohutuseeskirju järgides ning naabreid mitte häirides
- omavoliline jäätmete põletamine väljaspool kinnistu piire on keelatud.
- Jäätmete põletamisega seotud erandjuhud tuleb kooskõlastada Paistu vallavalitsusega ning Viljandimaa Päästeteenistusega.
- puidujäätmeid, mis ei sisalda liimi, lakki, värvi ega immutusaineid, jääkpaberit ja pappi võib põletada väikestes kogustes tugikütusena küttekolletes ja küttesüsteemides.
- Jäätmete põletamine, mis ei ole sätestatud eelpool punktis 5.6. on keelatud.
5.7. Juhul kui hajaasustusega alal jäätmetekitaja viib oma prügi prügilasse, tuleb prügi paigutada prügilas nii, et ei suleks juurdepääsuteed ja ei satuks väljapoole prügila territooriumi. Jäätmete omavoliline ladestamine ja matmine (v.a. komposteerimine ja pinnase täitmine inertse ehitusprügiga kinnistul) on keelatud.
5.8. Paistu valla haldusterritooriumil võib jäätmeid paigutada ainult selleks ettenähtud kohta – Aidu külas asuvasse prügilasse, Tömbi külas asuvasse prügilasse on jäätmete mahapanek keelatud. Jäätmete väljavedu prügilast ilma vastava loata on keelatud. Kõrvalistel isikutel on keelatud prügilasse ladestatud jäätmeid sorteerida, laiali laotada , eemaldada ja põletada. Prügilat haldav ettevõte on kohustatud rakendama meetmeid juurdesõiduteede korrasolekuks ning vältima jäätmete sattumist väljapoole prügila territooriumi.
5.9. Paistu kalmistul võib prügi paigutada selleks ettenähtud koht, kust äraveo prügilasse korraldab Paistu vallavalitsus.
5.10. Prügilasse ei tohi ladestada:
- vedeljäätmeid
- prügila tingimustes plahvatusohtlikke, sööbivaid, oksüdeerivaid, tuleohtlikke või isesüttivaid jäätmeid vastavalt jäätmeseadusele
- nakkusttekitavaid loomakorjuseid vastavalt jäätmeseadusele
- teaduslike uuringute või õppeasutuse tegevuse tulöemusena tekkinud identifitseerimata keemilisi aineid, mille mõju inimtervisele ja keskkonnale ei ole teada
- terveid ega peenestatud autorehve (alates aastast 2002)
- jäätmeid, mille päritolu ja koostist ei suudeta tuvastada, mille ladestuskõlblikkus ei ole analüüsidega kindlaks tehtud.
5.11. Ühiskanalisatsiooniga ühendamata eramute heitvee ja fekaalide kogumiskaevud peavad pinnase- või pinnasevee reostumise vältimiseks olema vettpidavad, ligipääs kaevudele ja mahutitele peab olema vaba.
5.12. Kogumiskaevud ja mahutid tühjendab vastavalt nende täitumisele paakautoga vastavat teenust osutav ettevõte kuid mitte harvemini kui üks kord aastas. Tühjendamise korraldab kinnistu valdaja või jäätmetekitaja.
5.13. Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käsitluslitsentsi omavale ettevõttele.
5.14. Füüsiline ja juriidiline isik annab üle tekkinud ohtlikud jäätmed (patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid jne.) selleks Paistu vallavalitsuse poolt määratud spetsiaalsele ohtlikke jäätmeid käitlevale organisatsioonile või ohtlike jäätmete kogumispunkti. Füüsiline ja juriidiline isik kohustub kandma ohtlike jäätmete kogumisega seotud kulud.
6.1. Juriidilised isikud peavad taotlema jäätmeluba vastavalt jäätmeseadusele.
6.2. Jäätmeloa taotlused tuleb esitada Paistu vallavalitsusele, kes annab oma seisukoha taotluse suhtes 3 nädala jooksul koos taotlusega Eesti KKM Viljandimaa Keskkonnateenistusele.
6.3. Jäätmeloa annab Eesti KKM Viljandimaa Keskkonnateenistus.
6.4. Kõik juriidilised ja füüsilised isikud on kohustatud andma teavet jäätmekäitluse üle järelvalvet teostatavatele ametnikele käesoleva eeskirja nõuete täitmise kohta.
6.5. Jäätmetekitaja on kohustatud säilitama jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist kajastavad dokumendid 5 aasta jooksul ning esitama need jäätmekäitluse üle järelvalvet teostavale ametnikule vastaval nõudmisel.
7.1. Jäätmete käitlemise korda kontrollivad valla asutus Paistu Soojus ja volikogu poolt määratud ametiisikud.
7.2. Eeskirja rikkumise ja tekitatud kahju eest kannavad süüdlased vastutust rikkumise asjaoludest sõltuvalt tsiviil-, haldus- või kriminaalkorras tulenevalt jäätmeseaduse paragrahvist 48.
7.3. Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmetest tekitatud keskkonnareostus ja kahjustused likvideeritakse nende tekitaja kulul.
7.4. Kui reostuse tekitaja pole võimalik kindlaks teha , korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omanik, kandes reostuse likvideerimisega seotud kulutused.