§ 1.Ehitusmääruse eesmärk ja reguleerimisala
(1) Käesoleva määruse eesmärk on tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete huvisid arvestavad tingimused keskkonna kujundamiseks, selle kestvaks ja säästvaks arenguks, maakasutuseks ning sotsiaal- majandusliku ja territoriaalse planeerimise sidumiseks. (2) Käesolev määrus reguleerib riigi, valla ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel, ehituslikul projekteerimisel, ehitamisel ja ehitiste kasutamisel.
(3) Käesolev määrus kehtestatakse kohalike olude arvestamiseks, üldiste ehitus- ja maakasutustingimuste seadmiseks hajaasutuses, vallasiseste ülesannete jaotuse ning nende nõuete täpsustamiseks planeerimise ja ehitamise korraldamisel.
§ 2. Planeerimise ja ehitamise põhimõtted
(1) Planeerimis- ja ehitustegevuse vallas tugineb valla arengukavale ning toimub ainult vallavolikogu või vallavalitsuse kehtestatud planeeringute alusel. Planeeringud põhinevad ühiskondlikul kokkuleppel, mille aluseks on planeeringute ning nende tegemise avalikkus. Planeerimisega tagatakse keskkonnaseisundile ja sotsiaal- majanduslikule olukorrale põhinev valla kestev ja säästev areng. (2) Uute hoonete ehitamine ja olemasolevate hoonetele juurdeehitiste tegemine ning maa-alade jaotamine kruntideks ja olemasolevate kruntide piiride muutmine tiheasustusega paikades on lubatud ainult vallas kehtestatud detailplaneeringu alusel (planeeringu kohustuslikkus tiheasustuses). (3) Hajaasustuses on uute hoonete ehitamine ja olemasolevate hoonetele juurdeehitiste tegemine lubatud valla poolt antud projekteerimistingimuste alusel (projekteerimistingimuste kohustuslikkus hajaasustuses). (4) Planeerimisalane tegevus on avalik, tagamaks huvitatud isikute õigeaegne informeeritus ja võimalus kaitsta oma huvisid (avalikustamise kohustuslikkus) (5) Ehituse alustamine on lubatud ehitusprojekti alusel pärast ehitusloa saamist vallalt (ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslikkus)
(6) Ehitise kasutuselevõtmine on lubatud pärast kasutusloa saamist vallalt (kasutusloa kohustuslikkus).
§ 3. Planeerimis- , projekteerimis- ja ehitusala korraldamine
(1) Planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusalase tegevuse korraldamine valla territooriumil kuulub valla pädevusse. Vald: 1) tagab maakasutuse ja ehitamise aluseks olevad planeeringud; 2) tagab kõigi huvitatud isikute arvessevõtmise ja kooskõlastamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus; 3) tagab kehtestatud planeeringute järgimise ja elluviimise; 4) korraldab ehitusjärelvalvet;
5) võtab vastu valla ehitusmääruse.
(2) planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusalaste vaidluste lahendamiseks ja ostuste vaidlustamiseks on igal isikul õigus pöörduda kohtusse.
II MAA-ALADE DETAILPLANEERIMINE
1. peatükk. Planeeringute liigid
§ 4. Üldplaneering
(1) Üldplaneering on planeering, mis koostatakse valla territooriumi kohta valla arengukava alusel.
(2) Vallal peab olema üldplaneering, mille üleandeks on 1) territoriaal-majandusliku arengu põhisuundade kavandamine; 2) kestva ja säästva arengu tingimuste määratlemine ning nende sidumine territoriaal-majandusliku arenguga; 3) maa- ja veealade üldiste kasutamis-ja ehitustingimuste kehtestamine; 4) põhiliste teede liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine; 5) põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste asukoha määramine; 6) puhkealade määramine; 7) ranna ja kalda ulatuse täpsustamine; 8) muinsuskaitse-, looduskaitse- ja muude kaitsealuste alade ja objektide ning nende kasutamistingimuste arvestamine planeeringus vastavalt kehtestatud kaitse-eeskirjadele või põhimäärustele ja vajadusel ettepanekute tegemine kaitse-eeskirjade või põhimääruste täpsustamiseks; 9) vajadusel ettepanekute tegemine maa-alade ja üksikobjektide kaitse alla võtmiseks; 10) riigikaitseliste maa-alade määramine;
11) vajadusel ettepanekute tegemine kehtiva maakonnaplaneeringu muutmiseks.
(3) Valla üldplaneeringuga määratakse piirkonnad, kus detailplaneeringute koostamine hajaasustuses on kohustuslik. (4) Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringutele ning maakorraldusele hajaasustuses.
(5) Üldplaneeringuga määratakse detailplaneeringute koostamise vajadus ja järjestus ning näidatakse majanduslikud võimalused üldplaneeringu elluviimiseks.
§ 5. Üldplaneeringu koostamine
(1) Üldplaneering algatatakse vallavolikogu otsusega. Üldplaneeringu koostamist korraldab vallavalitsus. (2) Vallavalitsus korraldab ja tagab planeeringu koostamise käigus kogutud dokumentide, informatsiooni ja materjalide säilimise ning kättesaadavuse huvitatud isikutele valla arhiivis. (3) Vallavalitsus tutvustab algatatud planeeringu eesmärke vallaelanikele valla ja maakonna lehes ühe kuu jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist. (4) Üldplaneeringu lähteülesandega määratletakse üldplaneeringu graafilise osa koosseis. (5) Üldplaneeringu lähteülesande avalikustamise kuulutab välja ja korraldab vallavalitsus. (6) Üldplaneeringu lähteülesande avaliku väljapaneku kestus on neli nädalat ja selle toimumisest teatab vallavalitsus maakonna või valla lehe kaudu hiljemalt kaks nädal enne avaliku väljapaneku algust. Üldplaneeringu lähteülesande avalikule väljapanekule järgneb kaks avalikku arutelu. (7) Üldplaneeringu lähteülesande avalik väljapanek ja avalik arutelu korraldatakse vallamajas. (8) Üldplaneeringu lähteülesande avalikustamise käigus tehtud ettepanekute ja märkuste analüüsi teostab ning teeb lähteülesandes vajadusel parandusi ja täiendusi vallavalitsus. Vallavalitsus esitab lähteülesande vallavolikogule heakskiitmiseks. (9) Vallavolikogu poolt heakskiidetud lähteülesande alusel koostatud ning nõutavate asutustega kooskõlastatud üldplaneeringu avalikustamise otsustab vallavolikogu. Enne avalikku väljapanekut kooskõlastatakse üldplaneering planeeringuala naaberomavalitsuste, maavalitsuse ning vajadusel vastavate riigiametite ja inspektsioonidega.
(10) Üldplaneeringu avalikustamise käigus tehtud ettepanekute ja märkuste analüüsi teostab ning planeeringus paranduste tegemise korraldab vallavalitsus, kes juhul, kui:
1) paranduste tõttu muutuvad planeeringu põhilahendused, teeb ettepaneku selle veelkordseks avalikustamiseks;
2) paranduste tõttu planeeringu põhilahendus ei muutu, esitab selle vallavolikogule kehtestamiseks. (11) Valla üldplaneeringu kehtestab vallavolikogu oma otsusega. (12) Isikutele, kelle kirjalikke ettepanekuid planeeringu kehtestamisel ei täidetud, saadab vallasekretär tähitud kirjaga planeeringu kehtestamise otsuse ärakirja ühe nädala jooksul pärast kehtestamise otsuse vastuvõtmist. Isikutel, kelle kirjalikke ettepanekuid planeeringu kehtestamisel ei arvestatud või kelle õigusi kehtestatud planeering rikub, on õigus vaidlustada planeeringu kehtestamine kohtus ühe kuu jooksul arvates päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest. (13) Üldplaneeringus näidatakse majanduslikud võimalused üldplaneeringu elluviimiseks. (14) Üldplaneeringu kinnipidamine on vallale kohustuslik.
§ 6 Detailplaneering
(1) Detailplaneering on planeering, mis koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta ja mis on lähiaastate ehitustegevuse aluseks.
(2) Detailplaneeringuga määratakse: 1) planeeritava ala kruntide jaotamine; 2) krundi ehitusõigus; 3) tänavate maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted; 4) haljastus ja heakorrastus; 5) ehitistevahelise kujad; 6) tehnovõrkude ja rajatiste paigutus; 7) keskkonnakaitse abinõud; 8) maakasutuse ja ehitamise erinõuded kaitsealadel ja kaitsealustel objektidel vastavalt kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555), muinsuskaitseseadusele (RT I 1994, 24, 391; 1996, 49, 953; 86, 1538; 1997, 93, 1559) ja teistele seadustele ning nende seaduste alusel kehtestatud kaitse-eeskirjadele, põhimäärustele, kaitsekohustuse teatistele või muudele kasutamistingimustele, samuti ettepanekute tegemine kaitse-eeskirjade, põhimääruste ja muude kasutamistingimuste täpsustamiseks; 9) vajadusel ettepanekud maa-alade ja objektide kaitse alla võtmiseks; 10) olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele; 11) servituutide vajadus; 12) riigikaitselised maa-alad;
13) muud seadustest tulenevad kinnisomandi kitsendused.
(3) krunt on ehitamiseks mõeldud, piiritletud maatükk tiheasustuses või detailplaneeringu kohustusega aladel hajaasustuses.
(4) Krundi ehitusõigus sisaldab: 1) krundi kasutamise sihtostarvet; 2) lubatud ehitiste arvu krundil, 3) ehitiste lubatud suurimat ehitusalust pinda;
4) ehitiste lubatud kõrgust.
(5) Kuja on ehitiste lubatud väikseim vahekaugus. (6) Detailplaneeringuga võib teha ettepaneku kehtiva üldplaneeringu muutmiseks. (7) Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitiste projekteerimisele, ostueesõigusega erastamisele ja uute kinnistute moodustamisele ning olemasolevate kinnistute piiride muutmisele tiheasustuses ja detailplaneerimise kohustusega aladel hajaasustuses. (8) Vald võib nõuda detailplaneeringule illustreerivate jooniste või makettide lisamist, et muuta planeering arusaadavamaks avalikustamises ja otsustamises osalejatele. (9) Naaberkruntide piire võib muuta ilma detailplaneeringut koostamata, kui piiride muutmine ei too endaga kaasa krundi ehitusõiguse ja seniste kasutamistingimuste muutmist ning toimub naabrite kokkuleppel.
(10) Detailplaneeringute koostamisel arvestatakse kehtivaid tervisekaitse, keskkonnakaitse, riigikaitse, tuleohutuse ning muid seadusi ja norme.
§ 7. Detailplaneeringu koostamine
(1) Detailplaneeringus näidatakse majanduslikud võimalused planeeringu elluviimiseks. (2) Detailplaneering konkretiseerib ja täpsustab üldplaneeringuga fikseeritud maakasutuse sihtotstarvet, määrab ehitusõiguse või muudab seda, piiritleb uued kinnistud ning lahendab juurdesõiduteed ja tehnilised kommunikatsioonid. Detailplaneering peab haarama taotletava krundi ehitisi ning nende kaitsetsoone ja ohutuskujasid, samuti kõiki planeeringu naaberalade ehitiste ja muude objektide kaitsetsoone krundil asuvatest ehitistest.
(3) Detailplaneering algatatakse:
1) juhul, kui kavandatav detailplaneering on vastavuses kehtestatud üldplaneeringuga – vallavalitsuse korraldusega;
2) juhul, kui kavandatav detailplaneering pole vastavuses kehtiva üldplaneeringuga – vallavolikogu otsusega; (4) Detailplaneeringu koostamise võivad algatada kõik planeeritaval alal paiknevate kinnisasjade omanikud ja valdajad ning teised isikud, esitades vallavalitsusele sellekohase taotluse. Vallavalitsus sõlmib nõustumise korral taotlejaga lepingu planeeringu koostamise korraldamise ja finantseerimise õiguse üleandmise kohta taotlejale. (5) Vallavalitsus korraldab ja tagab planeeringu koostamise käigus kogutud dokumentide, informatsiooni ja materjalide säilimise ning kättesaadavuse huvitatud isikutele valla arhiivis. (6) Vallavalitsus tutvustab algatatud planeeringu eesmärke vallaelanikele valla ja maakonna lehes kahe kuu jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist. (7) Detailplaneeringu koostamist korraldab vallavalitsus. Vallavalitsus või vallavolikogu võib nõuda detailplaneeringu koostajalt detailplaneeringule illustreerivate jooniste või makettide lisamist, et muuta planeering avalikustamisel ja otsustamisel osalejatele arusaadavaks ning kutsuda planeeringu koostajat või tema esindajat osalema planeeringu tutvustamisel. (8) Vallavalitsus võib sõlmida lepingu detailplaneeringu koostamise, korraldamise ja finantseerimise õiguse andmiseks kinnisasja omanikule või teisele kinnisasja omaniku volitatud isikule nende poolt ja nende vahendite arvel. (9) Detailplaneeringu koostamise aluseks on detailplaneeringu lähteülesanne. Detailplaneeringu lähteülesande koostab peamaakorraldaja ja kinnitab vallavalitsus. (10) Tulenevalt lähteülesandest koostatud detailplaneeringu avalikustamise otsustab vallavalitsus ja see tuleb kooskõlastada vastavalt planeeringuala piirkonnale riigi vastava ameti või inspektsiooniga. (11) Detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestus on kaks nädalat ja selle toimumisest teatab vallavalitsus kohalikus ajalehes ja maakonna lehes ning detailplaneeringu piirkonna raamatukogus hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust. Detailplaneeringu avalikule väljapanekule järgneb detailplaneeringu avalik arutelu. (12) Detailplaneeringu avalikustamise käigus tehtud ettepanekute ja märkuste analüüsi teostab ja paranduste tegemise planeeringus korraldab vallavalitsus, kes juhul, kui parandused muudavad planeeringu põhilahendust, teeb ettepaneku selle veelkordseks avalikustamiseks ja avalikuks aruteluks. (13) Kehtestatud üldplaneeringuga vastavuses koostatud ning vajadusel vallavalitsuse ettepanekul parandatud detailplaneeringu kehtestab vallavalitsus.
(14) Kehtestatud üldplaneeringut muutva detailplaneeringu ja sellest tulenevad üldplaneeringu muudatused kehtestab vallavalitsuse ettepanekul vallavolikogu.
§ 8. Kruntide muutmine
(1) Kui krundi suuruse või piiride muutmine toimub maaomaniku või kasutaja taotlusel, on vallavalitsusel õigus sisse nõuda krundi suuruse mõõdistamise ja vormistamisega kaasnevad kulutused. (2) Kui muudetav krunt on kaasomandis, kooskõlastatakse muudetava krundi plaan kaasomanikega. Krunti ei ole võimalik jagada, kui jagamise tulemusena muutub võimatuks krundi sihtotstarbeline kasutamine või katastriüksuse moodustamine või kui kaasomanik või vallavalitsus ei nõustu krundi jagamisega. (3) Krunte ei ole võimalik ühendada, kui ühendamise tulemusena muutub võimatuks kruntide kasutamine vastavalt sihtotstarbele. (4) Kruntide ühendamisel moodustatakse kahest või enamast krundist üks terviklik iseseisev krunt. (5) Krundi moodustamiseks, piiride muutmiseks või ühendamiseks tellib vallavalitsus või asjast huvitatu krundi plaani ja vajadusel detailplaneeringu muudatuse. (6) Uute kruntide moodustamise ja olemasolevate kruntide piiride muutmise otsustab vallavalitsus oma korraldusega.
(7) Korralduses näidatakse ära:
1) krundi moodustamise või muutmise õiguslik alus; 2) muudetavate kruntide suurus ja asukoht;
3) uute või muudetud kruntide suurus ja asukoht.
§ 9. Ümberkruntimine
(1) Ümberkruntimisega korraldatakse omaniku huvidest lähtuvalt ümber maakorralduspiirkonda arvatud kinnisasjad ja moodustatakse ning kinnistatakse kõigile omanikele uued kinnisasjad. (2) Ümberkruntimise algatamiseks kinnitab volikogu ümberkruntimise eelkava.
(3) Ümberkruntimise algatamise otsusest teatatakse kõigile osalistele kirjalikult.
2. peatükk. Planeeringute kehtestamine ja tühistamine
§ 10. Planeeringu kehtestamine
(1) Üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestab vastavalt kas vallavolikogu või vallavalitsus. (2) Kui kehtestatud üldplaneering muudab kehtivat maakonnaplaneeringut ja maavanem on järelvalve käigus muudatustega nõustunud, kannab maavalitsus vastavad muudatused maakonnaplaneeringusse ja maavanem kehtestab need.
(3) Kui kehtestatud detailplaneering muudab kehtivat üldplaneeringut ja maavanem on järelvalve käigus muudatustega nõustunud, kannab vald vastavad muudatused üldplaneeringusse ja kehtestab need.
§ 11. Planeeringu kehtestamisest teatamine
(1) Üldplaneeringu ja detailplaneeringu kehtestamisest teatatakse valla ja maakonna lehes.
(2) Üldplaneeringu ja detailplaneeringu kehtestamise otsuse saadab vald järelvalvet teostavale maavanemale ja riigi maakatastri pidajale.
§ 12. Planeeringute kehtestamise vaidlustamine
(1) Isikutel, kelle kirjalikke ettepanekuid avaliku väljapaneku ja järelvalve käigus ei arvestatud, on õigus üldplaneeringu ja detailplaneeringu kehtestamine vaidlustada kohtus ühe kuu jooksul arvates päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamise.
§ 13. Kehtestatud planeeringu tühistamine
(1) Üldplaneeringu või detailplaneeringu tühistamise kavatsusest teatab planeeringu kehtestanud vald valla ja maakonna lehes. (2) Üldplaneeringu või detailplaneeringu tühistab vallavolikogu oma otsusega, kuid mitte varem kui ühe kuu möödumisel tühistamise kavatsusest teatamisest. (3) Kehtestatud planeeringu tühistamisest teatab vald käesoleva määruse paragrahvi 10 kohaselt. (4) Detailplaneeringu tühistamise võib kohtus vaidlustada planeeringualal asuva kinnisasja omanik, kes on ühe kuu jooksul pärast planeeringu tühistamise kavatsusest teatamist esitanud vallale kirjaliku protesti. (5) Planeeringu tühistamine ei laiene ehitistele, millele on antud ehitusluba enne planeeringu tühistamist.
(6) Enne planeeringu tühistamist tuleb selgitada selle senise elluviimise tulemusi ning põhjendada edasisest elluviimisest loobumist.
§ 14. Kehtestatud planeeringu kättesaadavus
(1) Igaühel on õigus tutvuda kehtestatud planeeringuga.
(2) Kehtestatud üldplaneeringuga tutvumine tagatakse käesoleva määruse paragrahvi 5 lõikes 10 ja paragrahvi 7 lõikes 11 nimetatud kohtades ja tingimustel.
§ 15. Kehtestatud planeeringu ülevaatamise kohustus
(1) Kehtestatud planeeringu ülevaatamisega selgitatakse planeeringukohase arengu tulemused, planeeringu edasise elluviimise võimalused, planeeringu põhilahenduste muutmise või planeeringu tühistamise vajadus ja muud planeeringu elluviimisega seotud küsimused. (2) Kehtestatud planeeringu ülevaatamisega selgitatakse planeeringukohase arengu tulemused, planeeringu elluviimise võimalused, planeeringu põhilahenduste muutmise või planeeringu tühistamise vajadus ja muud planeeringu elluviimisega seotud küsimused.
(3) Kehtestatud üldplaneeringud ja detailplaneeringud vaatab üle vallavalitsus ning esitab vallavolikogule ülevaatuse tulemused, tehes ettepaneku:
1) planeeringu kehtima jätmiseks olemasoleval kujul; 2) planeeringu korrigeerimiseks;
3) planeeringu tühistamiseks.
(4) Kehtestatud üldplaneeringute ja detailplaneeringute ülevaatuse tulemused avalikustatakse valla ja maakonna lehe kaudu.
2. peatükk. Kahju hüvitamine ja sundvõõrandamine
§ 16. Üldplaneeringu või detailplaneeringukehtestamisel jõustunud kitsendustest
tekkiva kahju hüvitamine
(1) Kui üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestamisega kitsendatakse senist maakasutust või krundi ehitusõigust, teatab vald sellest kinnisasja omanikule tähitud kirjaga kahe nädala jooksul pärast planeeringu kehtestamist.
(2) Kinnisomandile võib planeeringute alusel seada kitsendusi: 1) detailplaneeringu kohustusega aladel – kehtestatud detailplaneeringu alusel ja vastavalt seadusele.
2) detailplaneeringu kohustusteta aladel hajaasustuses – kehtestatud üldplaneeringu alusel ja vastavalt seadusele. (3) Kinnisasja omanikul on õigus nõuda käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kitsendustest või detailplaneeringu tühistamisest tuleneva kahju õiglast ja kohest hüvitamist. Kahju hüvitab vald või detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik. (4) Hüvitise suurus määratakse kinnisasja omaniku ja kahju hüvitamise kohustatud isiku kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab hüvitise suuruse kohus huvitatud isiku nõudel.
(5) Vald on kohustatud kinnisasja omaniku nõudel võõrandama kinnisasja kohese ja õiglase tasu eest, kui kehtestatud detailplaneeringu või üldplaneeringuga:
1) nähakse ette kinnisasja kasutamine avalikul otstarbel;
2) piiratakse oluliselt kinnisasja senist kasutamist või muudetakse senine kasutamine võimatuks. (6) Hüvituse suuruse kuni 10 000 krooni ulatuses otsustab vallavalitsus, üle 10 000 kroonise hüvituse osas peab läbirääkimisi vallavalitsus, summa kinnitab esialgse kokkuleppe alusel aga vallavolikogu.
§ 17. Sundvõõrandamise kohaldamine planeeringu elluviimiseks
Üldplaneeringu või detailplaneeringu elluviimiseks võidakse kohaldada kinnisasja sundvõõrandamist kinnisasja sundvõõrandamise seaduse (RT I 1995, 30, 380; 59, 1006) ettenähtud alustel.
§ 18. Projekteerimistööde tegemise õigus
(1) Kõrgharidusega arhitekt ja ehitusinsener võivad iseseisvalt ja omal vastutusel teha või juhtida oma erialal arhitektuurseid või ehituslikke projekteerimistöid. (2) Tegutsemisluba antakse ettevõtjale nendeks projekteerimistöödeks, mille juhtimiseks on ettevõtjal vastava eriala vastutav kõrgharidusega arhitekt või ehitusinsener. (3) Ühepereelamut, taluhooneid, suvilat, aiamaja, kuni kahe sõidukohaga garaaþi ning muid lihtsaid ja väikesemahulisi ehitisi võib enda tarbeks projekteerida ka erihariduseta isik valla poolt väljaantud ühekordse projekteerimisloa alusel. Ühekordse projekteerimisloa väljaandmise tingimused ja kord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 9. Juuli 1996.a. määrusega nr 184 (RT I 1996, 51, 970).
(4) Ühekordse projekteerimisloa väljastab vallavalitsus oma korralduse alusel füüsilisele isikule, kes on vastava kinnisasja omanik või kelle kasuks on seatud hoonestusõigus, või ehituskrundi valdajale tema sellekohase avalduse ning tema koostatud kavandatava ehitise (ühepereelamu, taluhooned, suvila, aiamaja, eraldiseisev garaaþ, ühepereelamu, suvila või aiamaja krundile kavandatavad saun, kasvuhoone, kuur või majandushoone) eskiisiprojekti alusel (mõõdus 1:100 või 1:50), mille koosseisu peavad kuuluma:
1) kõik plaanid; 2) kõik vaated; 3) vähemalt üks lõige treppide kohta;
4) asendiplaan 1-500.
(5) Vallavalitsus keeldub ühekordse projekteerimisloa andmisest, kui ehitise silded on üle kuue meetri või kui projekteerimisel on vaja arvestada keerukate geoloogiliste, arhitektuursete või muude eritingimustega, ehitised on kavandatud enam kui kahekorruselisena või on tehtud kindlaks, et esitatud eskiis on ebaprofessionaalne ja selle põhjal ehitusprojekti koostamine osutub võimatuks. Sellisel juhul nõuab vallavalitsus ehitusprojekti koostamist kõrgharidusega arhitekti poolt. (6) Kui ühekordse projekteerimisloa taotleja ei saa vallavalitsuselt vastust ühe kuu jooksul avalduse esitamise päevast, võib ta alustada projekteerimist.
(7) Ühekordse projekteerimisloa alusel koostatud projekt peab sisaldama järgmisi nõudeid:
1) koostatud mõõdus 1:50; 2) vundamendi plaan; 3) kõigi korruste plaanid koos olulisemate tehniliste seadmete paigutamisega; 4) kõik vaated; 5) iseloomulikud lõiked ja detailid; 6) asendiplaan 1:500 koos tehnovõrkude põhimõttelise lahendusega, sette- ja kogumiskaevude ning kaevu asukoha äranäitamisega;
7) seletuskiri koos maaomandi dokumentide, projekteerimise lähtematerjalide ja tingimustega.
(8) Ühekordse projekteerimisloa alusel koostatud projektile arhitektuurse ja konstruktiivse ekspertiisi tegemise korraldab vallavalitsus. Vallavalitsus võib loobuda ekspertiisinõudest eraldiseisva sauna, kasvuhoone, kuuri, keldri või muude lihtsate ja väikemahuliste majandushoonete puhul.
(9) Kõik ekspertiisi tegemisega seonduvad kulutused kannab projekti koostaja.
§ 19. Projekteerimise alused
(1) Tiheasustusega paikades ja detailplaneeringu kohustusega aladel hajaasustuses on projekteerimise aluseks kehtestatud detailplaneeringud. Vald võib välja anda kehtestatud detailplaneeringu nõudeid täpsustavaid projekteerimistingimusi. (2) Hajaasustuses on projekteerimise aluseks projekteerimistingimused. (3) Projekteerimistingimused väljastab vald hiljemalt nelja nädala jooksul arvates taotluse esitamisest või projekteerimise alustamisest informeerimisest. (4) Projekteerimistingimustega määratakse arhitektuursed ja ehituslikud lähteandmed (ehitise parameetrid, ehituskujad, arhitektuursed ja kujunduslikud eritingimused, vastavalt kehtivatele seadustele vajalike uuringute teostamise kohustused ja ühisvajaduste arvestamine), isikud ja asutused, kellega tuleb projekt kooskõlastada, ja muud lähteandmed. Projekteerimistingimustega võib kehtestada, et hoonel on rohkem kui üks fassaad, sh fassaad jõe või järve kalda poole. (5) Projekteerimistingimused väljastab vald kinnisasja omanikule või isikule, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus, või isikule, kes kasutab maad enne 1. novembrit 1991.a. tekkinud maakasutusõiguse alusel, kui sellega ei rikuta maareformi õigustatud subjekti õigusi. (6) Taluhoonete projekteerimisel tuleb koos esimese taluhoone projektiga koostada talu õueplaan, kus näidatakse talu kõigi olulisemate hoonete ja tehnorajatiste paigutus ning antakse lähteandmed ja tingimused nende projekteerimiseks. (7) Valla poolt heakskiidetud talu õueplaan kehtib järgmiste taluhoonete projekteerimistingimusena kolme aasta jooksul arvates selle väljastamise päevast. (8) Koos projekteerimistingimuste väljastamise avaldusega esitav avaldaja kinnistusameti õiendi kinnistu kuuluvuse kohta või enne 1. novembrit 1991.a.välja antud maakasutusõiguse dokumendid, hoone omandiõigust tõendavad dokumendid, kehtiva krundiplaani mõõdus M 1:500 ning vallavalitsuse nõudel projekteerimiseks vajalikud tehnilised tingimused. (9) Projekteerimistingimused ühepereelamu krundi hoonestamiseks koostab ja väljastab vallavalitsuse poolt kinnitatud ametiisik hoonestaja avalduse alusel. Muud vallavalitsuse poolt kinnitatud ametiisiku koostatud projekteerimistingimused kooskõlastab enne hoonestajale väljastamist vallavalitsus. (10) Projekteerimistingimused kinnitab vallavalitsus, teatavatel juhtudel ka vallavolikogu.
(11) Projekteerimistingimused kehtivad kaks aastat arvates nende väljastamise päevast, kuid mitte kauem kui neis sisalduvad tehnilised tingimused. Pärast kehtivusaja möödumist kuuluvad projekteerimistingimused läbivaatamisele vallavalitsuse poolt hoonestaja sellekohase avalduse alusel ning võimalusel koos tehnilise tingimuste uuendamisega pikendamisele kuni üheks aastaks.
§ 20. Korterite ümberehitus
(1) Korterite ümberehitamine, kui muudetakse korterite planeeringut uute avade lõhkumisega mittekandvatesse seintesse või kui lammutatakse mittekandvaid seinu, on lubatud ilma projektita kooskõlastatult järelvalveinseneriga korteriomaniku loal. (2) kui korteri ümberehitamisel muudetakse fassaade või ruumide otstarvet, tehakse
kandekonstruktsioonidesse avasid, on nõutav projekti ja ehitusloa olemasolu ning selline töö toimub kooskõlastatult järelvalveinseneriga.
§ 21. Ilma ehitusloata, vallavalitsuse kirjaliku kooskõlastuse alusel toimub:
1) väikemahuliste fassaadimuudatuste tegemine; 2) avade juurde- või ümberehitamine välisseintes või katusel; 3) kapitaalsete konstruktsioonide (kandeseinad, laed, trepid, katused) ümberehitamine; 4) hoonete välisviimistluse ja katusekalde muutmine; 5) õhuliinide ehitamine ja ümberehitamine; 6) reklaamtahvlite ja vaatekastide ülespanemine; 7) ajutiste ehitiste püstitamine avalikesse kohtadesse; 8) teede, väljakute ja tänavate katte muutmine ja äärekivide vahetamine kõrgusmärke muutmata; tänava- ja kõnniteelõikude kuni 100 ruutmeetri ja bussiooteplatvormide ehitamine ja ümberehitamine; 9) maaparandus – ja vesiehitustööd;
10) parkide ja haljastuse rajamine.
§ 22. Tarad ja piirded
Naaberkruntide vaheliste tarade ja piirete ehitamine või rajamine peab toimuma naabritevahelise kirjaliku kokkuleppe alusel ja asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26-28, 355; 57, 976; 1996, 45, 848; 51, 967; 1997, 52, 833; 1998, 12, 152; 30, 409; 59, 941; 1999, 26, 377; 27, 380) kohaselt.
§ 23. Valla informeerimine projekteerimise alustamisest tiheasustuses
Ehitusprojekti tellija informeerib valda kirjalikult projekteerimise alustamisest tiheasustuses, täpsustades projekteerimistingimuste vajaduse.
§ 24. Projekteerija kohustused
(1) Projekteerija on kohustatud tagama: 1) ehitusprojekti vastavuse kehtivale detailplaneeringule ja projekteerimistingimustele; 2) ehitusprojekti vastavuse kehtivatele normidele ja standarditele;
3) projekteeritava ehitise vastavuse käesoleva määruse paragrahvis 31 sätestatud nõuetele.
(2) Projekteerija on kohustatud hüvitama tema süül projekti tellijale tekitatud kahju. (3) Projekteerija ja projekti tellija õigused ja kohustused, ehitusprojekti ja projekteerimiseks vajalike uurimistööde maht, ehitusprojekti valmimise tähtaeg ja vastuvõtmise kord ning vastutavad projekteerijad määratakse projekteerimislepinguga. projekteerimislepingule esitatavad nõuded sätestatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.
(4) Projekteerimisettevõtja peab säilitama täies ulatuses kõik enda koostatud ehitusprojektid.
§ 25. Ehitusprojekt
(1) Käesoleva määruse paragrahvides 26 kuni 29 nimetatud ehitiste ehitamine toimub ehitus- projekti alusel, välja arvatud paragrahvis 28 sätestatud juhul. (2) Ehitusprojekt peab olema koostatud mahus, mis võimaldab anda hinnangu projekteeritud ehitisele, selle järgi ehitada ja ehitamist kontrollida. (3) Nõuded ehitusloa taotlemisel esitatavale ehitusprojektile on sätestatud Vabariigi Valitsuse 18. veebruari 1997.a määrusega nr 41 (RT 1997, 16, 271).
(4) Ehitusprojekt peab olema koostatud või kontrollitud kõrgharidusega arhitekti või vastava ehitusala inseneri poolt. Nende vastutus määratakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.
§ 26. Projekteerimiseks vajalikud uurimistööd
(1) Ehitise projekteerimiseks vajalike ehitusgeoloogiliste uurimistööde tegemiseks annab loa vald. (2) Ehitusprojekti tellija on kohustatud ehitusgeoloogiliste ja – geodeetiliste uurimistööde tulemused vallale teatavaks tegema. (3) Ehitusgeoloogiliste ja – geodeetiliste uurimistööde teostamise, tulemuste teatavakstegemise ning andmete säilitamise kord on määratud Vabariigi Valitsuse 29. augusti 1995. a määrusega nr 303 (RT I 1995, 72,1221).
(4) Ehituse käigus tehtavad olulised projektimuudatused, millega kaasnevad ehituse otstarbe, mahu, tehnoloogia, tarbitavate võimsuste, fassaadilahenduse ning oluline plaanilahenduse ja ehituse põhikonstruktsioonide muudatus, tuleb enne muudatuste realiseerimist ehituses kooskõlastada järelevalveinseneriga, kes sõltuvalt projektimuudatuste iseloomust korraldab projekti täiendava läbivaatamise ( määrab kohustuslikud kooskõlastused ) ja kooskõlastab muudatused. Muudatused peavad olema eelnevalt kooskõlastatud kirjalikult projekti autori ja ehitise omaniku poolt.
§ 27. Ehitis
(1) Ehitis on hoone või rajatis. (2) Hoone on maapinnaga püsivalt ühendatud, katuse, välispiirete ja siseruumiga ehitis. (3) Rajatis käesoleva määruse tähenduses on maapinnaga püsivalt ühendatud, inimtegevuse tulemusena valminud ehitis, mis ei ole hoone.
(4) Teisaldatav maja on maja, mis pole maapinnaga püsivalt ühendatud ning mis paigutatakse ilma ehitusloata vallavalitsuse kirjalikul nõusolekul vallavalitsuse määratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui üheks aastaks.
§ 28. Ehitamine
(1) Ehitamiseks käesoleva määruse tähenduses loetakse: 1) ehitise püstitamist maa peale ja maapõue; 2) ehitise laiendamist juurde-, peale või allaehitamise teel; 3) ehitise konstruktsioonide, ruumijaotuse või välisilme konstruktsioonilist muutmist; 4) tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustöid;
5) ehitise lammutamist.
(2) Ehitaja on kohustatud likvideerima garantiiajal ( vähemalt kaks aastat kasutusloa andmisest) ilmnenud puudused.
§ 29. Väikehoone
(1) Väikehooneks käesoleva määruse tähenduses loetakse kuni 12- ruutmeetrise ehitusaluse pinnaga ühekordset keldrita hoonet, mida ei kasutata elamiseks ja millel ei ole tehnilisi või avalikke funktsioone.
(2) Väikehoonet võib ehitada vallavalitsuse kirjalikul nõusolekul ilma ehitusprojekti, ehitusloa, kasutusloa ja ehitusjärelvalveta.
§ 30. Ajutine ehitis
Ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks püstitatud ehitis, mis likvideeritakse valla määratud ja ehitusloas näidatud tähtajaks.
§ 31. Omavoliline ehitis
Ilma ehitusloata püstitatud ehitis on omavoliline ehitis, välja arvatud käesoleva määruse paragrahvis 28 nimetatud juhul.
§ 32. Ehitisele esitatavad nõuded
(1) Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatud ehitusreeglite järgi ning kehtivatele nõuetele vastavatest materjalidest nii, et: 1) see sobiks kokku ümbrusega; 2) see ei tekitaks ohtu elule, varale, tervisele ja keskkonnale; 3) see võimaldaks energia ja materjalide säästliku kasutamist; 4) see oleks piisava kandevõime, püsivuse ja kestusega; 5) see oleks piisavalt kaitstud tulekahju puhkemise ja levimise ning teiste õnnetuste eest; 6) pidevaks korrashoiuks oleks tagatud juurdepääs selle kõikidele osadele;
7) selle remondi, korrashoiu ja kasutamise kulud oleksid võimalikult väikesed.
(2) Ehitise laiendamine, ümberehitamine ja remont peavad olema tehtud viisil, mis arvestab ehitise arhitektuurilist ja ajaloolist väärtust. (3) Ehitise üldkasutatavad ruumid ja osad peavad olema ligipääsetavad ja kasutatavad liikumisraskustega isikutele ja teistele vaeguritele. Selle nõude rakendamise korra ja aja olemasolevate ehitiste puhul kehtestab Vabariigi Valitsus. (4) Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et ehitamise ja kasutamise ajal oleks tagatud vaba juurdepääs selle ning vahetus naabruses asuvate teiste ehitiste remondiks ja hoolduseks, aga ka tulekahjude ja muude õnnetuste või avariide likvideerimiseks. (5) Hoone projekteerimisel ja /või väikehoone püstitamisel ehituskrundile tuleb jätta hoone minimaalseks kauguseks naaberkrundi piirist pool hoone piiripoolse osa kõrgusest, kui naaberkruntide omanikud ei lepi kokku teisiti ja selle kokkuleppega on nõustunud tuletõrje- ja päästeamet. (6) Hoone ja rajatise kõik esileulatuvad osad peavad paiknema selle krundi piires, millel ta asub, kui naaberkrundile ei ole kehtestatud nendele ettenähtud spetsiaalseid servituute. (7) Ehitise kasutamine peab vastama tema otstarbele ja funktsionaalsetele nõuetele ning tagama ohutud elu-, töö- ja liikumistingimused. (8) Ehitis peab olema piisava kandevõimega ja püsiv, ta ei tohi luua ohtu inimestele, varale ja keskkonnale ning ta tarbeomadused peavad säilima kogu kavandatud kasutusea jooksul. (9) Nulltsükkel on hoone suhtelisest kõrgusest 0.00 ( tavaliselt esimese korruse põranda pind) allapoole jääv hoone osa.
(10) Varjatud ( kaetud) tööd on ehitustööd, mis kaetakse järgnevate ehitustöödega ja mille vaatlemine ei ole ilma konstruktsioone avamata võimalik.
§ 33. Ehitusnormid ja – standardid
(1) Ehitusmaterjalidele, – toodetele ja – konstruktsioonidele ning ehituse ohutusele esitatavad nõuded kehtestatakse normide ja standarditega. (2) Normide ja standardite väljatöötamise ja kehtestamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. (3) Välisriikide ja rahvusvaheliste normide ning standardite kasutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
(4) Ehitusnormidega kehtestatavad nõuded peavad olema praktiliselt kontrollitavad.
§ 34. Ehitusmaterjalide ja – toodete kvaliteedi tagamine
(1) Ehitusmaterjale ja – tooteid tohib kasutada ehituses, kui nende vastavus normidele ja standarditele on kontrollitud ja tõendatud Vabariigi Valitsuse 13. septembri 1996. a määrusega nr 230 ( RT I 1996, 70, 1209, 1997, 61, 1029 ) sätestatud korras.
(2) Ehitusmaterjalide ja –toodete kvaliteedi ning tehnilistele normidele ja nõuetele vastavuse tagavad: 1) kohalike toodete puhul nende tootjad ja müüjad;
2) imporditud toodete puhul nende maaletoojad ja müüjad. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikud peavad varustama turustatavad ehitusmaterjalid ja –informatsiooniga nende omaduste ja kasutusala kohta vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrale ( Vabariigi Valitsuse 13. septembri 1996. a määrus nr 230 ).
§ 35. Ehitustööde tegemise õigus
(1) Tegevusluba antakse ettevõtjale nendeks ehitustöödeks, mille juhtimiseks on ettevõtjal vastava ehituseriala vastutav spetsialist, kellele esitatavad nõuded sätestatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.
(1) Ühepereelamu, taluhoonete, suvila, aiamaja, kasvuhoone ja kuni kahe sõiduautokohaga eraldiseisva garaaþi ehitustöid võivad enda tarbeks vallavalitsuse kirjalikul nõusolekul teha ja juhtida nende omanikud.
§ 36. Teede ja tehnovõrkude väljaehitamine
Detailplaneeringuga kehtestatud teede ja tehnovõrkude väljaehitamise kuni ehituskrundini tagab vald enne ehitusloa andmist, kui ehitusloa taotleja ja vald ei ole kokku leppinud teisiti.
§ 37. Siltide ja õhuliinide kinnitamine
(1) Reklaami, plakatite, elektri-, side- ja muude õhuliinide ning siltide paigaldamine ehitisele või krundi piiretele võib toimuda kinnisasja omaniku loal. Tekitatud kahju kompenseerib kinnisasja omanikule paigaldaja. (2) Kinnisasja omanik peab lubama paigutada oma krundile või kinnitada oma ehitise külge tehnovõrkude ja kaablite tähistamise märke ja reepereid.
Nende paigutamisega tekitatud kahju tasub kinnisvara omanikule märkide või siltide omanik.
5. peatükk Ehitusjärelvalve
§ 38. Ehitusjärelevalve kohaldamine
(1) Käesoleva peatüki sätteid ei kohaldata järgmistele rajatistele: 1) torujuhtmed; 2) elektri- ja telekommunikatsiooniliinid; 3) tänavad, maanteed ja raudteed; 4) maavarade ja maa-ainese kaevandamisega seotud kaeveõõned; 5) allmaakaevaõõnete abil rajatud ehitised;
6) veehoidlad, tammid ja lüüsid.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud rajatiste ehitusjärelevalve kord kehtestatakse eraldi seadustega.
§ 39. Ehitusjärelevalve mõiste
Ehitusjärelevalve käesoleva määruse mõistes on: 1) ehitusprojekti kehtestatud seadustele ja normidele, detailplaneeringutele ja projekteeri- mistingimustele vastavuse kontrollimine; 2) ehitusprojekti ekspertiisis korraldamine vastavalt vajadusele; 3) ehituslubade väljaandmine; 4) ehitustööde kontrollimine; 5) ehitustööde teostaja vastavuse kontrollimine käesoleva määruse paragrahvi 34 lõikes 1 nimetatud nõuetele; 6) ehitise kasutuslubade väljaandmine; 7) ehitise kasutamise ja korrashoiu kontrollimine ning ettekirjutuste tegemine avastatud puuduste kõrvaldamiseks; 8) ehitus- ja hooneregistri informeerimine ehitusloa ja kasutusloa väljaandmisest; 9) ehitistega toimunud avariide põhjuste uurimise korraldamine;
10) omanikujärelevalve teostaja kinnitamine.
§ 40. Ehitusjärelevalve teostamine
(1) Ehitusjärelevalve teostamine oma territooriumil kuulub valla pädevusse. (2) Ehitusjärelevalve teostamise korra ja ehitamise dokumenteerimise nõuded on sätestatud Vabariigi Valitsuse 30. septembri 1997. a määrusega nr 182 ( RT I 1997, 72, 1189; 1998, 118-120, 1898). (3) Ehitusjärelevalve teostamisega seotud kulud kannab ehitise omanik, tasudes need vallale. (4) Muinsuskaitse, tervisekaitse, keskkonnakaitse ja teiste valdkondade järelevalve teostaja peab informeerima valda ehitusel teostatud järelevalve tulemustest. (5) Ehitamise ajal peab objektil olema vormikohane ehitustööde päevik, kuhu ehitaja ja ehitusjärelevalve ametnik vormistavad kohustuslikus korras kanded varjatud tööde ja konstruktsioonide etapiviisilise vastuvõtu kohta.
Füüsilise isiku enda tarbeks ehitamisel ei ole ehitustööde päeviku kasutamine kohustuslik.
§ 41. Ehitusjärelevalve tasumäärad
(1) Ehitusjärelevalve teostamisega seotud kulud kannab ehitise omanik: 1) ehitusalaga seotud dokumentatsiooni paljundamine 2) ühekordse projekteerimisloa vormistamine 3) ehitusloa vormistamine 4) kasutusloa vormistamine 5) ehitusjärelevalve teostamine 6) ehitise kordusülevaatus puuduste korral 7) ehitusregistrisse kandmise vormistamine 8) omavolilise ehitise seadustamise vormistamine
9) Ehitusjärelevalve teostamisega seotud kulutuste arvestust peab vallasekretär vallavalitsuse kinnitatud vormi kohaselt.
(2) Ehitise omanik on kohustatud tasuma käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel arvestatud ehitusjärelevalve teostamise kulud enne ehitus- või kasutusloa väljastamist.
§ 42. Järelevalveinsener
(1) Ehitusjärelevalve teostamiseks määrab vald igale munitsipaalehitusele litsentseeritud järelevalveinseneri. (2) Ehituslikult lihtsa ja väikese ehitise ehitamisel võib vald jätta järelevalveinseneri määramata. (3) Järelevalveinseneride litsentseerimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
(4) Järelevalveinseneril on õigus:
1) nõuda ehitusprojekti kontrollimiseks vajalikke andmeid; 2) pääseda takistamatult ehitisele ja selle juurde kuuluvale krundile ehistööde kontrollimiseks; 3) teha ettekirjutusi ehitise omanikule või ehitusettevõtjale, kui ehitis ei ole projektikohane, ei vasta ehitusnormidele või on muutunud avariiohtlikuks, ning määrata tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.
4) teha vallale ettepanek ehitusloa peatamiseks või tühistamiseks, kui ehitise omanik või ehitusettevõtja ei täida tema ettekirjutusi.
§ 43. Ehitusluba
(1) Vald annab ehitusloa ehituse alustamiseks kinnisasja omanikule või isikule, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus. Ehitusloa saamiseks tuleb esitada kirjalik avaldus koos nõuetekohase projektiga neljas eksemplaris, krundi geodeetiline plaan ( ei ole vajalik ümberehitamise ja lammutamise puhul ), ehituskrundi hoonestusõigust tõendav dokument, ehitusregistri kaart. (2) Ehitusloa vormistab vallavalitsuse poolt määratud isik vallavalitsuse korralduse alusel kahe nädala jooksul taotluse esitamise päevast. Juhul kui vallavalitsus esitab projektile täiendavate kooskõlastuste või ekspertiisi nõuded, kahe nädala jooksul pärast kooskõlastuste või ekspertiisi tulemuste esitamist vallavalitsusele.
(3) Ehitusloaga määratakse:
1) ehituse algusest teatamise ja registreerimise kord; 2) ehitustööde teostaja; 3) omanikujärelevalve teostamise kord ja tingimused; 4) ehitustööde lõpetamise tähtaeg ( kooskõlastatult ehitise omanikuga); 5) loa kehtivus;
6) muud tingimused (näiteks ehitusloa peatumine ehitise omaniku muutumisel).
(4) Ehitusluba hakkab kehtima pärast ehitusloa andmete kandmist ehitusregistrisse. (5) Ehitusloa kannab vallavalitsuses peetavasse riiklikku ehitusregistrisse vallavalitsuse poolt määratud ametiisik , kes edastab registri andmed määratud tähtaja jooksul Viljandimaa Hooneregistri Talitusele. (6) Vallal on õigus ehitusluba tühistada, kui ehitust ei ole alustatud ühe aasta jooksul arvates ehitusloa väljaandmise päevast, või kui ehitusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid. (7) Ehitatavatele hoonete, mille ehitustöid alustati enne 22. juulit 1995. a väljastatakse erandkorras ehitusluba ilma projekteerimisloata. Ehitusloa väljaandmise otsustab vallavalitsus. (8) Alates 1. oktoobrist 1996. a võib üldkasutatavatele hoonetele väljastada ehitusloa vastavalt keskkonnaministri 10. juuli 1996. a määrusele nr 37 (RTL 1996, 91, 545; 1999, 94, 1158). (9) Kui ehituse ajal ehitise omanik muutub, peab sellest vallavalitsust ühe nädala jooksul informeerima. Ehitusluba peatub omandiõiguse ülemineku momendist. Muutunud andmete täpsustamise järel väljastab vallavalitsuse poolt määratud ametiisik ehitusloa uue omaniku nimele.
(10) Vald võib anda nõusoleku lihtsa ja väikese ehitise lammutamiseks ilma ehitusprojekti ja ehitusloata.
§ 44. Ehitusloa andmisest keeldumine
(1) Ehitusluba ei anta, kui: 1) ehitusprojekt ei vasta kehtestatud detailplaneeringule ja projekteerimistingimustele ning ehitusnormidele; 2) ehitusprojekti ei ole koostanud või kontrollinud kõrgharidusega arhitekt ja vastava ehituseriala kõrgharidusega insener; 3) projekteeritud ehitis kahjustab asjaõigusseaduse paragrahvides 143-154 sätestatud naabrusõigusi ja naabriga ei ole saavutatud kokkulepet; 4) ehitusprojekt ei vasta ehitusnormidele ja teistele õigusaktidele; 5) omanik ei ole vastavalt vallavalitsuse esitatud nõudele sõlminud lepingut omanikujärelevalve teostajaga;
6) ehitusprojekt ei ole kooskõlastatud projekteerimistingimustes loetletud isikute ja ametkondadega.
(2) Ehitusloa andmisest keeldumine vormistatakse vallavalitsuse korraldusega ning sellest teatakse loa taotlejale kirjalikult ühe nädala jooksul arvates keeldumise otsustamise päevast, kuid mitte hiljem kui kahe nädala jooksul taotluse esitamisest.
§ 45. Ehitusloa tühistamine
Vallavalitsus võib oma korraldusega ehitusloa tühistada, kui: 1) ehitusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid;
2) ehitustöid ei tehta projektikohaselt, rikutakse korduvalt ehituseeskirju ja ei täideta omanikujärelevalve või valla järelevalveinseneri ettekirjutusi või ehitusloaga määratud tingimusi.
§ 46. Ehitusprojekti ekspertiis
(1) Ehitusprojektile tehakse vajadusel keskkonna- ja ehitusekspertiis.
(2) Ekspertiisi tegemine on kohustuslik: 1) keskkonnaohtlike ehitiste projektidele; 2) riigieelarvest ja selle vahendite kaasamisega finantseeritavate ehitiste projektidele;
3) suurte rahvahulkade kogunemisega seotud ehitiste projektidele.
(3) Ehitusprojektide ekspertiisi tegemise kord ja keskkonnaohtlike ehitiste nimekiri määratakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.
§ 47. Ehituskeelud
Ilma vallavalitsuse kirjaliku loata on keelatud: 1) lammutada olemasolevaid, v.a ajutisi või väikeehitisi; 2) püstitada uusehitisi või teha ümberehitustöid; 3) muuta hoonete kasutusotstarvet; 4) plaatida, sillutada, asfalteerida krundi piiridest väljapoole jäävaid alasid; 5) muuta hoone fassaadilahendust; 6) muuta ajalooliselt väärtuslike ruumide interjööri; 7) muuta ehitistes seadmete ja süsteemide ( küte, vesi, kanalisatsioon ) võimsust;
8) paigaldada ajutisi ehitisi ja väikehooneid.
§ 48. Ehituse dokumentatsiooni säilitamine
(1) Ehitise omanik on kohustatud tagama kogu ehitusprojekti säilitamise.
(2) Vald peab säilitama kogu ehitusprojekti ja ehitisega seotud dokumentatsiooni ehitise olemasolu jooksul. Nimetatud dokumentatsiooni säilitamise eest vastutab vallavalitsuse poolt määratud ametiisik.
§ 49. Ehituse alustamisest teatamine
Ehitise omanik teatab ehituse alustamisest vallavalitsusele vähemalt kolm tööpäeva enne ehitustööde algust, kui ehitusloaga ei ole ette nähtud teisiti.
§ 50. Ehitise kasutusluba
(1) Ehitise kasutusluba on luba, mille vald annab ehitusloa alusel projektikohaselt valminud ehitisele. (2) Kasutusluba antakse pärast ehitise ülevaatamist, ehitusjärelevalve ettekirjutuste täitmist ja ehituse dokumentatsiooni üleandmist. (3) Ehitise võib kasutusloa alusel kasutusele võtta ka valminud osade kaupa. (4) Ehitist võib hakata kasutama pärast kasutusloa saamist vallalt. (5) Ehitist võib kasutada ainult kasutusloas näidatud otstarbel. (6) Ehitise või mõne tema osa kasutamise otstarbe muutmiseks, kui see ei too kaasa ehitustöid , tuleb vallalt hankida uus kasutusluba.
(7) Ehitis kantakse ehitiste kohta peetavasse registrisse pärast kasutusloa saamist.
§ 51. Kasutusloa andmise kord
(1) Ehitise kasutusluba antakse ehituseeskirjadele ja normidele, keskkonna-, tervise- ja töökaitse ning tuleohutuse nõuetele vastavale ehitisele. (2) Ehitise kasutusluba antakse ehitise ülevaatuse akti alusel vallavalitsuse korraldusega.
(3) Ehitise ülevaatuse teostamiseks esitab ehitise omanik viis päeva enne ülevaatuse toimumist vallavalitsusele kirjaliku taotluse ning ehitise dokumentatsiooni vastavalt kehtivatele ehitamise dokumenteerimise nõuetele, milleks on:
1) ehitusluba; 2) ehitise geodeetilise mahamärkimise akt; 3) ehitusprojekt koos töö käigus tehtud täienduste ja parandustega; 4) ehitusregistri kaart; 5) ehituse täitedokumentatsioon; 6) ehitustööde päevik; 7) teostus- ja kontrollmõõdistamise joonised; 8) eritööde ( sanitaartehnilised tööd, elektri- ja gaasivarustus) vastuvõtuaktid; 9) ehitusjärelevalve ettekirjutused koos nende täitmist kinnitavate märgetega; 10) tehnoloogiliste seadmete ja süsteemide katsetuste aktid ja kasutusload; 11) vee- ja kanalisatsioonitorustike valdajate õiendid ja load energiaressursside kasutamise alustamiseks; 12) tervisekaitse , päästeameti, tuletõrje järelevalve, keskkonnakaitse, töökaitse ja vastavalt vajadusele teiste asjassepuutuvate järelevalveasutuste õiendid ehitise kasutuskõlblikkuse kohta;
13) projekteerijate õiendid tehtud tööde vastavusest projektile.
(4) Ehitise ülevaatuse korraldab valla poolt kinnitatud komisjon. Ehitise ülevaatusest koostatakse akt ühes eksemplaris.
(5) Ehitise ülevaatus viiakse läbi, kui: 1) ehitis või selle osa on ehitusprojekti kohaselt lõpetatud ning vastab ehitusloa nõuetele;
2) ehitise on eelnevalt üle vaadanud riikliku järelevalveorgani ametnikud, kes teevad järelevalvet tervisekaitse, tuleohutuse, keskkonnakaitse, töökaitse, muinsuskaitse jm nõuete täitmise üle ja kes oma õienditega on tunnistanud ehitise kehtivatele nõuetele vastavaks. (6) Kui riiklikud järelevalveorganid ei ole ehitist eelnevalt üle vaadanud, osalevad nad valla komisjoni poolt korraldataval ehitise ülevaatusel ja tunnistavad oma allkirjaga ehitise ülevaatuse aktil ehitise vastavust kehtivatele nõuetele. (7) Ehitise ülevaatusel tekkinud lahkhelide puhul määratakse erapooletu ekspertiis. (8) Ehitise kasutusluba väljastatakse kahe nädala jooksul arvates valminud ehitise ülevaatuse akti allakirjutamisest vallavalitsuse määratud ametiisiku poolt .
(9) Ehitise või mõne selle osa kasutamise otstarbe muutmiseks, kui see ei too kaasa ehitustöid, tuleb ehitise omanikul taotleda uus kasutusluba. Seejuures esitab ehitise omanik vallavalitsusele:
1) kirjaliku taotluse ehitise ülevaatuse teostamiseks;
2) ehitise eskiisid ehitise või selle osade kasutusotstarbe määratlusega ning vajadusel tehnoloogilise skeemi. (10) Juhul kui ehitise omanik ei taga ehitise kasutusloakohast kasutamist, on vallavalitsusel õigus kasutusluba tühistada. (11) Enne 22. juulit 1995. a valminud ehitisele antakse erandkorras kasutusluba pärast hoone projekti või inventariseerimise jooniste koostamist ja vallavalitsuse poolt määratud isikute poolt ehitise ülevaatamist. Hoone peab olema ehitatud vastavalt kehtivatele normidele ja eeskirjadele ning vastama kasutusloale.
(12) Suvilale või aiamajale kasutusloa väljastamise elamuna otsustab vallavalitsus ülevaatusakti, projekti või vastavate ametkondadega ( tuleohutus, tervisekaitse, loodushoid ) kooskõlastatud inventariseerimisjooniste, omandiõigust tõendavate dokumentide ja hoonealuse maa omanikku tõendava õiendi alusel.
§ 52. Luba ehitise lammutamiseks
(1) Lammutamist loetakse ehitamiseks ning ehitise lammutamisel kehtivad samad nõuded, mis on seadusega kehtestatud ehitise rajamiseks. Lammutusluba on üks ehitusloa liike. (2) Ehitise lammutamiseks väljastab loa vallavalitsuse poolt määratud ehitusjärelvalvet teostav isik vallavalitsuse korralduse alusel. (3) Lammutusluba väljastatakse püsiehitise osaliseks või täielikuks lammutamiseks ehituskrundi vabastamise, ehitise rekonstrueerimise, amortiseerunud ja avariiohtlike või omavoliliste ehitiste likvideerimise eesmärgil. (4) Ehitise lammutamiseks esitab omanik vallavalitsusele vormikohase avalduse.
(5) Vallavalitsus võib anda nõusoleku lihtsa ja väikese ehitise lammutamiseks ilma ehitusprojekti ja ehitusloata.
6. peatükk. Ehitiseomaniku ja ehitusettevõtja kohustused
§ 53. Ehitise omaniku kohustused
(1) Ehitise omanik on kohustatud: 1) tagama temale kuuluva ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ehituse ajal, ehitise kasutamisel ja selle lammutamisel; 2) ehitustööde alustamisel krundile välja panema kogu ehituse ajaks plakati informatsiooniga ehitise omaniku, ehitusettevõtja, ehitusloa, ehituse lõpetamise tähtaja ja ehitise otstarbe kohta; 3) tagama ehitustööde kontrollimiseks järelevalveinseneri ja teiste valdkondade järelvalve teostajate juurdepääsu ehitisele ja ehitisega seotud dokumentatsioonile; 4) tagama omanikujärelevalve ehitamise üle;
5) tagama ehitise kasutusloakohase kasutamise.
(2) Kui ehitis on muutunud avariiohtlikuks, peab omanik või ehitusettevõtja avariiohu kohe kõrvaldama. (3) Territooriumi korrashoiu ehituskrundil ja sellega piirnevatel aladel ( sõidu- ja kõnniteed) korraldab ehituskrundi omanik või valdaja Paistu valla korra eeskirjaga sätestatud ulatuses ja korras. (4) Ehituskrundi tänava- või teepiiril olevad puud, põõsad ja hekid peavad olema kujundatud ning piirded korrastatud selliselt, et need ei takistaks liiklemist ega tekitaks ohtu möödujatele. (5) Ehitisel peab olema korrastatud välimus. Hoonete välisseinakate, aknad, uksed, karniisid, vihmaveetorud, katused ja muud fassaadielemendid peavad olema terved ja nõuetekohaselt viimistletud.
(6) Olemasolevate hoonete fassaadide viimistlemine erinevalt ehitusloa aluseks olevast projektlahendusest tuleb kooskõlastada vallavalitsusega.
§ 54. Omanikujärelevalve
(1) Pideva järelevalve korraldamine ehitusloa saanud ehitusel on ehitise omaniku kohustus. (2) Omanikujärelevalve teostaja määratakse ehitise omaniku ja valla kokkuleppel. (3) Omanikujärelevalvet võib teostada ehitise projekteerija või litsentseeritud järelevalveinsener. (4) Ehituslikult lihtsa ja väikese ehitise ehitamisel võib omanikujärelevalvet teostada selle omanik. (5) Omanikujärelevalve kord on sätestatud Vabariigi Valitsuse 30. septembri 1997. a määrusega nr 183 ( RT I 1997, 72, 1190 ) . (6) Omanikujärelevalve põhikohus on tagada ehitustööde vastavus ehitusnormidele ja eeskirjadele, ehitusprojektile ning töö ettevõtulepingule. (7) Valla ehitusjärelvalve teostamiseks määratud isiku ettekirjutused on omanikujärelevalve teostajale kohustuslikud. (8) Omanikujärelevalve teostaja õigused, kohustused ja vastutuse sätestavad omanikujärelevalve leping ning riiklikud ja kohalikud õigusaktid. (9) Ehitise omanik on kohustatud omanikujärelevalve muutuse korral selle kooskõlastama valla poolt ehitusjärelvalve teostamiseks määratud isikuga. (10) Ehitustööde tegemine ilma vallavalitsuses registreeritud omanikujärelevalveta on keelatud. (11) Omanikujärelevalve teostaja võtab endale omanikujärelevalve ülesanded vastava kohustuse allakirjutamisega. Allakirjutatud kohustus esitatakse vallavalitsusele ehitusloa vormistamise ajaks. Omanikujärelevalve teostaja ei või katkestada järelevalvet ehitisel sellest vallavalitsusele teatama.
(12) Omanikujärelevalve teostaja on kohustatud:
1) mitte lubama ehitusettevõtjal teha omavolilisi muudatusi projektdokumentatsioonis, mille alusel on vallavalitsus väljastanud ehitusloa; 2) mitte lubama ehitusprojektile ja standarditele mittevastavate ehitusmaterjalide ja konstruktsioonide ning tehniliste seadmete ja süsteemide kasutamist ehitusel;
3) mitte lubama ehitise omavolilist kasutuselevõtmise.
(13) Kontrolli omanikujärelevalve üle teostab järelevalveinsener või valla poolt ehitusjärelvalve teostamiseks määratud isik.
(14) Omanikujärelevalvet munitsipaalehitustel teostab järelevalveinsener.
§ 55. Omavolilise ehitise likvideerimine
(1) Kui järelevalveinsener on tuvastanud, et ehitatakse ilma ehitusloata, teeb ta ehitise omanikule ettekirjutuse: 1) juhul, kui ehitamist on võimalik viia vastavusse seadusega, ehitise seadustamiseks;
3) juhul, kui ehitamist ei ole võimalik viia vastavusse seadusega, ehitise likvideerimiseks, määrates sealjuures ettekirjutuse täitmise tähtaja. (2) Ehitise omanik on kohustatud likvideerima omavolilise ehitise valla kehtestatud tähtajaks. (3) Juhul kui ehitise omanik ei täida tähtajaks järelevalveinseneri tehtud ettekirjutust, kuulub ta halduskorras vastutuselevõtmisele. (4) Kui omavolilist ehitist ei ole tähtajaks likvideeritud, võib vallavalitsus korraldada selle likvideerimise omaniku kulul. (5) Ehitusalaseid haldusõiguserikkumiste asju arutavad ja halduskaristuse määravad volikogu poolt kinnitatud ametiisikud.
(6) Omavolilisele ehitisele, mis on püstitatud enne planeerimis- ja ehitusseaduse jõustumist 22. juulil 1995. a võib vallavalitsus anda kasutusloa pärast ehitise ülemõõtmisprojekti koostamist, ehitise ülevaatamist ja ehitise ülevaatamisel leitud puuduste kõrvaldamist.
§ 56. Ajutise ehitise likvideerimine
(1) Ajutise ehitise likvideerimisel on ehitise omanik kohustatud tagama ehitise püstitamise eelse olukorra taastamise ning ehitisega seotud maa-ala heakorrastamise vastavalt valla esitatud nõuetele.
(2) Kui ehitise omanik ei lammuta ajutist ehitist ehitusloas ja kasutusloas näidatud tähtajaks, võib vald korraldada selle lammutamise ja ehitisega seotud maa-ala heakorrastamise ehitise omaniku kulul.
§ 57. Ehitusjärelevalve nõuete täitmise kohustuslikkus
(1) Kui järelevalveinsener on tuvastanud, et ehitus ei ole projektikohane või ehitist ei kasutata kasutusloa kohaselt või ei ole täidetud ehitusnormide nõudeid, peab ehitise omanik tagama järelevalveinseneri ettekirjutuste täitmise määratud tähtajaks.
(2) Kui ehitise omanik järelevalveinseneri ettekirjutusi ei täida, võib vald peatada või tühistada ehitusloa või kasutusloa. Vald ennistab ehitusloa või kasutusloa pärast järelevalveinseneri ettekirjutuste täitmist.
§ 58. Ehitusettevõtja kohustused
(1) Ehitusettevõtja on kohustatud tagama: 1) ehitamise käigu dokumenteerimise; 2) projektikohase ehitamise; 3) standarditele ja tehnilistele nõuetele vastavate ehitusmaterjalide ja – toodete kasutamise; 4) ehitustööde kvaliteedi;
5) ehitise ja ehitusplatsi korrashoiu ohutuse.
(2) Ehitusettevõtja on kohustatud hüvitama tema süül ehitise omanikule tekitatud kahju.
(3) Ehitusettevõtja ja ehitise omaniku õigused ja kohustused, ehitise valmimise ja omanikult üleandmise kord ning ehitustööde vastutavad juhid määratakse ehituse töö ettevõtulepinguga. Töö ettevõtulepingule esitatavad nõuded sätestatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.
§ 59. Avariiohtlik ehitis
(1) Kui ehitis on muutunud avariiohtlikuks, peab omanik või ehitusettevõtja kohe kõrvaldama avariiohu.
(2) Kui ehitise omanik või ehitusettevõtja ei ole kõrvaldanud avariiohtu valla nimetatud tähtajaks, kõrvaldab vald selle omaniku kulul.
§ 60. Ehitise garantiiaeg
(1) Kasutusloa saanud ehitisel on vähemalt kaheaastane garantiiaeg. (2) Garantiiajal ilmsiks tulnud ehitusvead kõrvaldab ehitaja omal kulul ehitise omanikuga kokkulepitud tähtajaks (3) Garantiiajal ilmsiks tulnud projekteerimisvigadest informeerib ehitise omanik projekteerijat, kes korraldab projekteerimisest tingitud vigade kõrvaldamise omal kulul ehitise omanikuga kokkulepitud tähtajaks või lepib ehitise omanikuga kokku vigade kõrvaldamise teistsuguses korraldamises.
(4) Kui projekteerimis- või ehitusvead ei ole kõrvaldatud kokkulepitud tähtajaks või tähtaja suhtes kokkulepet ei saavutatud, kõrvaldatakse need ehitaja või projekteerija kulul.
§ 61. Vallavolikogu pädevus
(1) Vallavolikogu pädevuses on: 1) valla üldise planeerimis- ja ehituspoliitika väljatöötamine ja vastuvõtmine, planeerimis- ja ehitusalaste eeskirjade kehtestamine, muutmine ja tühistamine; 2) üldplaneeringu ning üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamine, muutmine, kehtestamine ja finantseerimise otsustamine; 3) üldplaneeringu ning detailplaneeringu tühistamine; 4) üldplaneeringu lähteülesande heakskiitmine; 5) üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 6) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine planeeringu elluviimiseks; 7) munitsipaalehitiste projekteerimise algatamine ja projektide kinnitamine; 8) munitsipaalehitiste rajamiseks ehitusloa andmise otsustamine; 9) kohaliku infrastruktuuri ehitusmahtude ja korrashoiu kavandamine; 10) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 11) ajutise ehituskeelu kehtestamine planeeringualal või selle osal, kui kavandatav üldplaneering või detailplaneering muudab maa-ala kehtivat detailplaneeringut, sellega määratletud maakasutus- või ehitustingimusi ning krundi ehitusõigust; 12) valla teede ja tänavate jm infrastruktuuri ehitamise ja korrashoiu planeerimine; 13) ettepanekute tegemine maakonnaplaneeringu korrigeerimiseks; 14) maakonnaplaneeringu kooskõlastamine;
15) käesoleva määruse täitmisest tulenevate vaidluste ja eriarvamuste lahendamine, kui vallavalitsus ei ole seda suutnud teha ühe kuu jooksul teate saamisest vaidluse või eriarvamuse kohta.
§ 62. Valla arengukomisjoni pädevus
Valla arengukomisjoni pädevuses on: 1) valla üldise ehituspoliitika väljatöötamine koostöös vallavalitsusega ja sellega seonduva esitamine volikogule ja valitsusele;
2) planeeringute jt projektide esitamine volikogule koos komisjoni seisukohaga nende vastuvõtmise kohta.
§ 63. Vallavalitsuse pädevus
Vallavalitsuse pädevuses on: 1) üldplaneeringule vastava detailplaneeringu algatamine ja kehtestamine; 2) detailplaneeringu koostamise korraldamise ja finantseerimise õiguse andmine kinnisasja omanikule või teistele asjasthuvitatud isikule; 3) detailplaneeringu lähtetingimuste ja – ülesande kinnitamine; 4) detailplaneeringu avalikustamise otsustamine; 5) planeeringualaste avalike väljapanekute ja arutelude korraldamine; 6) planeeringu avalikustamise tulemuste analüüs; 7) avalikkuse planeeringutest informeerimine; 8) kehtestatud planeeringute järgimise ja elluviimise tagamine; 9) ehitise projekteerimistingimuste kinnitamine; 10) ühekordse projekteerimisloa andmine; 11) ehitusloa andmine ja tühistamine; 12) ehitise kasutusloa andmine ja tühistamine; 13) reklaami paigaldamise loa andmine ja tühistamine; 14) ehitusprojekteerimise ja ehitustööde riigihangete pakkumise korraldamine munitsipaalehitiste projekteerimiseks, ehitamiseks ja remondiks; 15) ehitusjärelevalve tagamine valla territooriumil; 16) planeerimis- ja ehitusalase informatsiooni hankimine ja säilitamine ning selle kättesaadavuse tagamine vallas; 17) planeerimis- ja ehitusalase informatsiooni edastamine riiklikele järelevalveorganitele; 18) muinsuskaitsealase tegevuse koordineermine vallas; 19) infrastruktuuri, sh teede ja tehnosüsteemide ehitamise ja korrashoiu tagamine; 20) ettepanekute tegemine vallavolikogule valla ehitusalaste normatiivdokumentide kehtestamiseks, muutmiseks ja tühistamiseks; 21) ettepanekute tegemine vallavolikogule planeerimis- ja ehitusala korraldavate vallaasutuste moodustamiseks ning nende põhimääruste kinnitamine; 22) planeerimis- ja ehitusalaste küsimuste läbivaatamiseks ning vallavalitsuse sellealaste määruste ja korralduste eelnõude ettevalmistamiseks ja seisukohtade kujundamiseks komisjonide moodustamine ning nende töökorra kinnitamine; 23) üldplaneeringute, detailplaneeringute ja nende muudatuste läbivaatamine ja esitamine vallavolikogule kehtestamiseks, muutmiseks või tühistamiseks; 24) järelevalve kehtestamine planeeringute üle; 25) ehitiste seisukorra, korrashoiu ja nende kasutusloas toodud otstarbel kasutamise järelevalve korraldamine; 26) valla ehituste ja planeeringuga seotud tellimuste pakkumismenetluste korraldamine ja vastavate lepingute sõlmimine ning tellijafunktsiooni täitmine;
27) muud vallavolikogu poolt vallavalitsusele pandud planeerimis- ja ehitusalaga seonduvad ülesanded.
§ 64. Valla poolt määratud ehitusjärelvalvet teostava isiku pädevus
Valla poolt määratud ehitusjärelvalvet teostava isiku pädevuses on: 1) planeeringute lähteseisukohtade ja lähteandmete koostamine ja vallavalitsusele otsustamiseks esitamine; 2) vajadusel valla ehitiste projekteerimise lähteandmete kogumine; 3) projekteerimistingimuste ja ühekordsete projekteerimislubade esitamine vallavalitsusele väljaandmiseks; 4) projektide ekspertiisi korraldamine; 5) ehitistega toimunud avariide põhjuste uurimise läbiviimine; 6) ehitustööde lõppemisel ehitise omaniku taotlusel ehitiste ülevaatuse korraldamine; 7) ettepanekute tegemine valla ehitusalaste eeskirjade kehtestamiseks, muutmiseks ja tühistamiseks; 8) algatatud planeeringute eesmärkide tutvustamise korraldamine kohalikes teabevahendites; 9) kirjalike teadete saatmine planeeringualale jäävate kinnisasjade omanikele, kui planeering toob kaasa kinnisasja sundvõõrandamise, senise maakasutuse või krundi ehitusõiguse muutmise; 10) planeeringute tutvustamiseks avalike väljapanekute ja arutelude korraldamine; 11) planeeringute koostamise käigus kogutud dokumentide, informatsiooni ja materjalide säilitamise ning kättesaadavuse tagamine asjasthuvitatud isikutele; 12) lammutuslubade, puude mahavõtmise ja istutamise, haljastuse ja kaevetööde lubade andmine eelnevalt kooskõlastatult vallavalitsusega; 13) reklaamsiltide ja – tahvlite, vaatekastide, maapealsete elektri- ja sideliinide ning nende kandjate, valgustusseadmete ja valgusreklaami ülesseadmise lubade väljaandmine eelnevalt kooskõlastatult vallavalitsusega; 14) hoone välisilme muutmise ilma konstruktsiooni muutuseta ja piirdeaedade ehitamise lubade väljaandmise, peatamise ja tühistamise kohta; 15) üldine ehitusjärelevalve vallas; 16) ehitus- ja kasutusloaga seotud tingimuste korraldamine, ettepanekute tegemine vallavalitsusele nende lubade väljaandmise, peatamise ja tühistamise kohta; 17) valla ehitusregistri pidamine ja andmete edastamine maakonna ehitusregistrile; 18) järelevalve ehitiste kasutusloas toodud eesmärkidel kasutamise üle;
19) ehitise dokumentatsiooniga seotud toimingute korraldamine, dokumentide ülevõtmine omanikelt ja valla arhiivi üleandmine.
§ 65. Vastutus määruse rikkumise eest
Käesoleva määruse rikkumine toob kaasa Eesti Vabariigi õigusaktides ettenähtud kriminaal-, haldus-, tsiviil- või distsiplinaarvastutuse.
§ 66. Määrusega reguleerimata küsimused
Kõigis antud määrusega reguleerimata küsimustes juhindutakse Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest.