Arheoloogilised leiud näitavad, et Paistu lähem ümbrus oli asustatud esimestel sajanditel p. Kr. Kirjalikes allikates on Paistut nimetatud 1234. a. seoses kirikuga, mis oli kihelkonna keskuseks. orduaegsetes ürikutes on Paistut nimetatud Paistel, Paystele ja Peystel. Ordu ajal kuulus Paistu administratiivselt Karksi foogtkonda ning Paistu kihelkonnas oli 4 vardjat ja 12 kubjast, seega 12 küla. Liivi sõja ajal sai Paistu ümbrus eriti kannatada 1559. ja 1560. aastal seoses Vene vägede rüüsteretkedega.
1695-1697 tabas kogu eestit ikaldus ja nälg, 1710 puhkes katk. Paistu kihelkonnas suri katku 2537 inimest (umbes 3/4 elanikkonnast). 19.sajandi keskpaigas hakkasid toimuma muudatused majanduselus. Liivimaa 1849. a. talurahvaseadusega oli avatud tee üleminekuks raharendile ja talude päriseksostmisele. Raha saamiseks käidi metsatööl, kooriti pütivitsu, põletati lupja, tehti anumaid, kedrati lõnga ja kooti kangast. Kõige rohkem andis tulu linakasvatus.
1930- ndate alguses oli Paistu kihelkonnas 6 valda: Aidu, Heimtali, Holstre, Loodi, Tuhalaane ja õisu. 1937. a. ühinesid Aidu, Loodi ja õisu Paistu vallaks. 1. aprillil 1939 toimus üleüldine omavalitsuste reform. Pärast seda kuulus Paistu kihelkonda 4 valda: Holstre, Paistu, Raudna ja Tuhalaane.
1950. moodustati senise Viljandi maakonna piires kaks rajooni: Viljandi rajoon ja Suure-Jaani rajoon. Paistu vald jäi Viljandi rajooni koosseisu ning Paistu vallast sai Paistu külanõukogu.
Paistu vald eksisteeris aastatel 1937- 1950 ja uuesti alates 1991. Praeguse Paistu valla territooriumil on järgmised asulad: Aidu, Hendrikumõisa, Holstre, Intsu, Kassi, Lolu, Loodi, Luiga, Mustapali, Paistu, Pirmastu, Pulleritsu, Sultsi, Tömbi ja Viisuküla külad.