Arheoloogilised leiud näitavad, et Paistu lähem ümbrus oli asustatud esimestel sajanditel p. Kr. Kirjalikes allikates on Paistut nimetatud 1234. a. seoses kirikuga, mis oli kihelkonna keskuseks. orduaegsetes ürikutes on Paistut nimetatud Paistel, Paystele ja Peystel. Ordu ajal kuulus Paistu administratiivselt Karksi foogtkonda ning Paistu kihelkonnas oli 4 vardjat ja 12 kubjast, seega 12 küla. Liivi sõja ajal sai Paistu ümbrus eriti kannatada 1559. ja 1560. aastal seoses Vene vägede rüüsteretkedega.

1695-1697 tabas kogu eestit ikaldus ja nälg, 1710 puhkes katk. Paistu kihelkonnas suri katku 2537 inimest (umbes 3/4 elanikkonnast). 19.sajandi keskpaigas hakkasid toimuma muudatused majanduselus. Liivimaa 1849. a. talurahvaseadusega oli avatud tee üleminekuks raharendile ja talude päriseksostmisele. Raha saamiseks käidi metsatööl, kooriti pütivitsu, põletati lupja, tehti anumaid, kedrati lõnga ja kooti kangast. Kõige rohkem andis tulu linakasvatus.

Vaade Paistu kiriku tornist enne 1940. aasta kevade suurpõlengut

1950. moodustati senise Viljandi maakonna piires kaks rajooni: Viljandi rajoon ja Suure-Jaani rajoon. Paistu vald jäi Viljandi rajooni koosseisu ning Paistu vallast sai Paistu külanõukogu.

Paistu vald eksisteeris aastatel 1937- 1950 ja uuesti alates 1991. Praeguse Paistu valla territooriumil on järgmised asulad: Aidu, Hendrikumõisa, Holstre, Intsu, Kassi, Lolu, Loodi, Luiga, Mustapali, Paistu, Pirmastu, Pulleritsu, Rebase, Sultsi, Tömbi ja Viisuküla külad.

üles 

Archeologische Funde zeugen davon, dass die nähere Umgebung von Paistu in den ersten Jahrhunderten nach Christi besiedelt wurde. In den schriftlichen Urkunden hat man Paistu zum ersten Mal 1234 im Zusammenhang mit der Kirche, die Zentrum des Kirchspiels war,  erwähnt. In den Urkunden aus der Ordenszeit hieß der Ort Paistel, Paystele und Peystel. Während der Ordenszeit gehörte Paistu administrativ zur Vogtei Karksi. Im Kirchspiel Paistu gab es 12 Aufseher, also auch 12 Dörfer. Im Livländischen Krieg hat Paistu 1559 und 1560 durch Plünderungen der russischen Truppen besonders stark gelitten.

1695-1697 gab es in ganz Estland Missernte und Hunger, 1710 brach die Pest aus. Im Kirchspiel Paistu starben 2537 Menschen daran (etwa ¾ der Bevölkerung). In der Mitte des 19. Jahrhunderts fanden Veränderungen im Wirtschaftsleben statt. Mit dem Bauerngesetz 1849 im Livland kauften die Bauern die Bauernhöfe frei. Um Geld zu verdienen, arbeitete man im Wald, verbrannte  Kalk, töpferte Gefäße, spann Wolle und webte Stoffe. Am meisten profitierte man vom Flachsanbau. 

Anfang 1930 gab es im Kirchspiel Paistu sechs Gemeinden: Aidu, Heimtali, Holstre, Tuhalaane und Õisu. 1937 vereinigten sich Aidu, Loodi und Õisu zur Gemeinde Paistu. Am 1. April 1939 fand die Reform der Selbstverwaltungen statt. Danach gehörten zum Kirchspiel Paistu vier Gemeinden: Holstre, Paistu, Raudna und Tuhalaane.  

1950 bildete man innerhalb des Landkreises Viljandi zwei Bezirke: Bezirk Viljandi und Bezirk Suure-Jaani. Die Gemeinde Paistu gehörte zum Bezirk Viljandi und die Gemeinde wurde zum Dorfsowjet umbenannt.

Die Gemeinde Paistu existierte in den Jahren 1937-1950 und wieder ab 1991. Auf dem Territorium der heutigen Gemeinde befinden sich folgende Dörfer: Aidu, Hendrikumõisa, Holstre, Intsu, Kassi, Loodi, Luiga, Mustapali, Paistu, Pirmastu, Pulleritsu, Rebase, Sultsi, Tömbi und Viisuküla.

üles